"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9231
ETF9231 "Erakordse säilivusega vetikafossiilide taksonoomia ja levik Alam-Paleosoikumis (1.01.2012−31.12.2015)", Oive Tinn, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
ETF9231
Erakordse säilivusega vetikafossiilide taksonoomia ja levik Alam-Paleosoikumis
Taxonomy and distribution of algal fossil with extraordinary preservation in the Lower Palaeozoic
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP450 Stratigraafia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 912,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 912,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 912,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 912,00 EUR
39 648,00 EUR

Projekt keskendub 2006. a Kesk-Eestis Kalana küla lähedal paiknevas Otisaare lubjakivikarjääris päevavalgele tulnud erakordse säilivusega lubistumata vetikate fossiilidele (Tinn et al., 2009). Umbes 430 miljoni aasta vanune (Aeroni, Llandovey, Silur) leiukoht esindab madalmerelisi (laguunseid ?) šelfikarbonaate. Rikkalikult fossiilseid vetikaid sisaldav kooslus on sedavõrd mitmekesine, et isegi praeguses, uuringute algstaadiumis võib väita, et Kalana leiukoht liigitub maailma rikkalikemate vetika-lagerstätte’de hulka. Esialgsete andmete järgi klassifitseeruvad sealsed vetikafossiilid rohe- (Chlorophyta) ja punavetikate (Rhodophyta) hulka ning liikide koguarv ulatub üle kümne. See näitaja on võrreldav kogu maailma senituntud lubistumata vetikate liikide hulgaga Siluri ajastul (varem on kogu maailmast üldse kirjeldatud vaid viisteist liiki). Eestist leitud unikaalse ja teadaolevalt maailma rikkalikema Siluri ajastu lubistunud/ränistunud rakustruktuurideta vetikafloora avastamine on loonud unikaalse võimaluse kvantitatiivselt analüüsida ja kirjeldada mereliste paleokoosluste fotosünteesivõimelist komponenti, mida seni peaaegu ei tunta. Kalana materjali erakordselt hea säilivus lubab leitud materjali seostada tänapäevaste vetikataksonitega ning teha olulisi järeldusi nende taksonite morfoloogia ning paljunemisstruktuuride evolutsiooni kohta. Kalana fossiilid on andnud põhjust süstemaatiliselt läbi vaadata Eesti (ja lähiriikide) vetikafossiilide kollektsioonid ning analüüsida sarnase, erakordse säilivusega fossiilide levikut laiemalt nii stratigraafilises kui geograafilises mõttes. Projekti põhieesmärkideks on: (i) Balti Paleobasseini erakordse säilivusega vetikate leidude süstemaatiline kirjeldamine, (ii) nende säilivuse ja muutlikkuse analüüs, (iii) Kalana bioota ja elukeskkonna, sh vetikafossiilidega seotud fauna analüüs, (iv) Alam-Paleosoikumi lubistumata vetikate globaalse leviku analüüs.
An exceptionally preserved and highly diverse flora of noncalcareous thallophytic algae has been recovered in the Kalana (Otisaare) quarry, near Kalana village, central Estonia. The material, containing abundant noncalcified thallophytic algal remains comes from shelf carbonates (lagoonal ?) of the early Aeronian (Llandovery, Silurian, ca 430 m.y.) age. The carbonaceous three-dimensional algal fossils are represented by slightly compacted "stems" and sporangia but occasionally also by laterals or entire thalli. The pilot studies have proven, that several taxa show extremely detailed preservation, including attached reproductive structures, which makes the material even more unique and raise intriguing questions related to taxonomy and evolution of algal flora. Kalana lagerstätte is unique and perhaps the richest Silurian algal lagerstätte in the world. It provides a unique opportunity to qualitatively analyse and describe the extremely poorly known autotrophic organisms in Silurian marine palaeocommunities. The extraordinary preservation of the fossils allows to compare the material with recent algal taxa and make important assumptions about the evolution of morphology and reproductive structures of these taxa. The algal unique specimens from Kalana have given reason to systematically look through also other collections in different institutions in Estonia and other countries in the Baltoscandian region and analyse more broadly the stratigraphic and geographic distribution of similarly preserved fossils. The main goals of the project are: (i) taxonomic description of the exceptionally preserved algae in the Baltoscandian palaeobasin; (ii) analysis of the preservation of fossilized alage and differences between strata/localities; (iii) analysis of the biota and palaeoenvironment, including related fauna; (iv) global overview and analysis of Lower Palaeozoic uncalcified algal flora
2015. a. jõudsid avaldamiseni kahe vetikaliigi - P. silurica ja K. pusilla kirjeldused. Üks käsikiri (L. hartnageli käsitlus) lükati esialgu tagasi, kuid saab lähiajal ümbertöötatud kujul avaldamiseks uuesti esitatud. Kalana leiukoha uurimise käigus selgus, et sealsed kihid sisaldavad varem teadaolevast märkimisväärselt mitmekesisemat fossiilikooslust - lisaks varem avastatud vetikafloorale on seal säilinud ka pehmekehaliste selgrootute, selgroogseete ning isegi varaste maismaataimede fossiile. Ainulaadsete taimefossiilide igakülgseks uurimiseks (makro- ja mikroskoopiline, biogeokeemiline)ning kirjeldamiseks arenes koostöö Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaa kolleegidega, käsikiri on valmimisel. Ümbertöötamisel on käsikiri Kalanst leitud selgroogsest - kes on esialgsetel andmetel nii maailma vanim osteostraak kui ka Eesti vanim kala. 2016. algul ilmus artikkel konodondi- ja graptoliidifossiilidel põhinevast detailstratigraafiast Kalana Lagerstätte vanuse hindamisel. Tartu Ülikooli loodusmuuseumile on üle antud 296 eksemplari publitseeritud kirjeldusega liikidest (seisuga 29.02.16); 2015. a. avatud ekspositsiooni jaoks koostati eraldi väljapanek Kalana Lagerstätte kohta.