"Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus" projekt PUTJD15
PUTJD15 "Community completeness and invasibility: Using phylogenetic and functional completeness to predict invasion across scales (1.03.2014−29.02.2016)", Jonathan A. Bennett, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
PUTJD15
Community completeness and invasibility: Using phylogenetic and functional completeness to predict invasion across scales
Community completeness and invasibility: Using phylogenetic and functional completeness to predict invasion across scales
1.03.2014
29.02.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.03.2016−29.02.201675 800,00 EUR
75 800,00 EUR

Ökoloogia ja looduskaitsebioloogia üks olulisi küsimusi on seletada ökoloogiliste koosluse vastuvõtlikust uutele liikidele. Siiani oli pakutud väga erinevaid seletusi aga üldpilt invadeeritavuse seletamiseks oli väga segane. Käesolev projekt kasutas laiemat vaadet haarates nii biogeograafilised kui lokaalsed protsessid ühte mudelisse. See osutus väga edukaks ja nüüd on meil palju selgem pilt antud teemast. Testiti liigifondi suuruse ja lokaalse koosluse (mõõdetuna koosluse täielikkusena) mõju invasioonile ja biootilisele resistentsusele. See lähenemine andis palju selgema pildi elurikkuse ja invasioonide seosest. Lisaks uuriti liikide tunnuste ja konkurentsi seoseid, mis ka aitab seletada funktsionaalsete tunnuste ja invasioonide seost. Töötati välja metoodika, kuidas liikide tunnuseid liigifondis ja lokaalses koosluses kasutada invasioonide edukuse prognoosimiseks. Seda käsitlust testiti seemnete lisamise katses Eesti niidukooslustes. Väljatöötatud metoodika sai tugeva toetuse kuna ennustas suurema osa invasioonide edukuse varieeruvusest.
Understanding the processes governing invasion is a fundamental pursuit in both ecology and conservation biology; however, this understanding is obscured by the confounding nature of many of these processes. By considering both biogeographic and local processes, this project greatly advances the study of invasion. We test for the independent influences of species pool size and the local community (measured as community completeness) on invasion and biotic resistance, thereby clarifying the relationship between diversity and invasion. Additionally, we explore the relationship between species traits and competitive outcomes, using this knowledge to advance our understanding of trait-invasion relationships. Finally, we create a framework using the traits of species in the species pool and local community to create predictive models of invasion. Applying this framework to seed addition experiments in Estonian grasslands, we find that we can predict most of the variation in species establishment.
Ökoloogia ja looduskaitsebioloogia üks olulisi küsimusi on seletada ökoloogiliste koosluse vastuvõtlikust uutele liikidele. Siiani oli pakutud väga erinevaid seletusi aga üldpilt invadeeritavuse seletamiseks oli väga segane. Käesolev projekt kasutas laiemat vaadet haarates nii biogeograafilised kui lokaalsed protsessid ühte mudelisse. See osutus väga edukaks ja nüüd on meil palju selgem pilt antud teemast. Testiti liigifondi suuruse ja lokaalse koosluse (mõõdetuna koosluse täielikkusena) mõju invasioonile ja biootilisele resistentsusele. See lähenemine andis palju selgema pildi elurikkuse ja invasioonide seosest. Lisaks uuriti liikide tunnuste ja konkurentsi seoseid, mis ka aitab seletada funktsionaalsete tunnuste ja invasioonide seost. Töötati välja metoodika, kuidas liikide tunnuseid liigifondis ja lokaalses koosluses kasutada invasioonide edukuse prognoosimiseks. Seda käsitlust testiti seemnete lisamise katses Eesti niidukooslustes. Väljatöötatud metoodika sai tugeva toetuse kuna ennustas suurema osa invasioonide edukuse varieeruvusest.