"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7408
ETF7408 " Bakteriaalsed meningiidid Eestis: epidemioloogia ja kaugtulemused (1.01.2008−31.12.2011)", Pille Taba, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF7408
Bakteriaalsed meningiidid Eestis: epidemioloogia ja kaugtulemused
Bacterial meningitis in Estonia: Epidemiology and outcome
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB640 Neuroloogia, neuropsühholoogia, neurofüsioloogia 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)50,0
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB510 Nakkushaigused3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008288 000,00 EEK (18 406,55 EUR)
01.01.2009−31.12.2009276 480,00 EEK (17 670,29 EUR)
01.01.2010−31.12.2010251 316,00 EEK (16 062,02 EUR)
01.01.2011−31.12.201116 062,00 EUR
68 200,86 EUR

Kodutekkene bakteriaalne meningiit on jäänud tõsise prognoosiga raskeks haiguseks vaatamata edusammudele antibakteriaalse ravi ja kaasaegse intensiivravi vallas. Haigestumus maailmas on erinev, olenedes tsirkuleerivatest patogeenidest ühelt poolt ja rahva tervislikust taustast teiselt poolt. Käesoleva prospektiivse epidemioloogilise uuringu eesmärgiks on uurida kodutekkese bakteriaalse maningiidi haigestumust, invaliidistumist ja suremust Eestis kõigis vanuserühmades ja iseloomustada epidemioloogilisi näitajaid mõjutavaid tegureid; kirjeldada bakteriaalse meningiidi kulgu ja ravitulemusi (k.a. kaugtulemust) sõltuvalt tekitajast, patsiendi vanusest, kaasuvatest haigustest ja ravi alustamise ajast; analüüsida kodutekkese bakteriaalse maningiidi käsitlust, diagnoosimist ja ravitaktikaid; analüüsida tekitajate sero-, ala- ja genotüüpe, iseloomustada nende antibiootikumresistentsust, võrrelda seda maailmas valitsevate trendidega ja analüüsida mikroorganismide genotüüpiliste tunnuste mõju bakteriaalse meningiidi kliinilisele kulule; selgitada välja immuunvastust mõjutavate geenide ekspressiooni leukotsütaarse rea rakkudes erinevate tekitajate puhul, uurida nende mõju prognoosile, tekitada koepank; määrata liikvori põletikumarkerite (TNF, MMP, IL-20, IL-21 ja IL-22) kontsentratsiooni haiguse ägedas faasis ja uurida nende seost BM kulu ja ravitulemustega. Uuringu tähtsus on selle prospektiivsus ja kogu elanikkonna hõlmatus, haarates kõiki vanusgruppe, sealhulgas kõrge riskiga vastsündinuid ja eakaid. Kodutekkese bakteriaalse meningiidi uuring Eestis annab teavet epidemioloogiast ja kaugtulemustest regioonis, kus Haemophilus influenzae B vaktsineerimine on hiljuti sisse viidud ning pneumokoki penitsilliiniresistentsus on madal. Kuna samasugused tingimused on kõigis Baltimaades ja mõnedes teistes Ida-Euroopa riikides, võib uuringutulemusi laiendada kogu regiooni kohta. Bakteriaalse meningiidi registri loomine võimaldab kasutada epidemioloogilisi andmeid antibiootikumide kasutusjuhendi arendamiseks.
Community-acquired bacterial meningitis still represents a medical emergency, associated with a mortality rate of 25-30 % despite of effective antibacterial therapy and modern intensive care. This study is a comprehensive, prospective survey of bacterial meningitis in Estonia that aims to describe the incidence and mortality rates of community-acquired bacterial meningitis at all ages in Estonia, and to characterise the influence of various risk factors on the epidemiology; to characterise trends in incidence and etiologic factors through the recent years; to describe the clinical presentations, clinical course, and outcome; to analyse the management, diagnostics and treatment strategies; to analyse etiology of community-acquired bacterial meningitis, to identify bacterial sero-, sub- and genotypes, to characterise their antibiotic resistance, to compare that with the worldwide trends, and to analyse the influence of the genotypes to the clinical course; to analyse gene expression related to the immune response to the inflammatory processes, and their impact to the prognosis; to investigate the markers of inflammation in CSF (TNF, MMP, IL-20, IL-21, IL-22), to analyse their linkage to the clinical course and effectiveness of treatment. The importance of this project is the prospective data collection on epidemiology and outcome of BM, and that it covers wide ranges of ages including special risk groups such as small children and elderly people.The survey on community-acquired bacterial meningitis in Estonia gives knowledge on the epidemiology and outcome in a country where Haemophilus influenzae B vaccination was recently introduced and the rate of penicillin non-susceptible S. pneumoniae is still low. Since similar conditions apply to all Baltic and some other countries in Eastern Europe, it enables to make extrapolations for entire region. Developing of registry of bacterial meningitis provides epidemiological data that enables planning of antibiotic policies and further development of treatment guidelines.