"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8622
ETF8622 "Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise longituuduuring (ELIKTU) II (1.01.2011−31.12.2014)", Jaanus Harro, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF8622
Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise longituuduuring (ELIKTU) II
Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS), Phase II
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS260 Psühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused50,0
3. Terviseuuringud3.6. RahvatervishoidB680 Rahvatervishoid, epidemioloogia3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Psühholoogiateadus on leidnud suurepäraseid põhjendusi mitmetele käitumise aspektidele, kuid üldisemates küsimustes jätkub käitumise päritolu seletamine liig lihtsakoelistel, laialivalguvatel ja vastuolulistel viisidel - käitumist põhjendatakse ikka kas ühe või teise, organismide (arengu)keskonna või geenide kaudu. Viimastel aastatel on paljud uurijad keskendunud geenidele, kuid ilmnenud, et andmed üksikute geenide mõju kohta ei ole usaldusväärsed, mistõttu geenivariantide efekte on hakatud käsitlema sõltuvaina keskkonnast. Paraku on ka selliste uuringute tulemusi raske reprodutseerida ning näib olevat vajalik täpsustada uuritavaid konstrukte ning võtta arvesse arenguaspekte ja kultuurikonteksti. Esitatud projektis on kavandatud 1) Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu andmestiku, mis on eelmiste ETF uuringutoetuste abil loodud, käigushoidmine ja täiendamine, ja 2) selle andmestiku abil mitme hüpoteesi testimine. ELIKTU on unikaalne oma multidistsiplinaarsuse ning longituuddisainiga väga hästi piirkonna rahvastikku esindaval valimil. Projektis on keskendutud mitme teadaolevalt funktsionaalse ajutalitlust mõjustava kandidaatgeeni efektide kindlakstegemisele ja täpsustamisele isiksue arengu ja tervistmõjustava käitumise osas. Vaatluse alla tulevad ka mõned uued kandidaatgeenid. Alati võetakse arvesse geenivariantide koosmõju keskkonnaga, analüüsides kodu, kooli ja töökoha mõju eraldi ja ühistes üldistes mudelites. Üheks tööhüpoteesiks on, et reeglina on sellised koosmõjud meestel ja naistel erinevad. Teiseks see, et keskkonnast sõltub, milline tavalistest geenivariantidest on adaptiivsem, ja eesmärgiks on selliseid seoseid kindlaks teha. Geenide ja keskkonna koosmõju vaatleme ka lähtudes geenide-keskkonna-tegevuse koosmõju mudelist (Harro, 2010). Seejuures on tööhüpoteesiks, et geneetiline haavatavus paneb organisme keskkonna võimaluste piires valima erinevaid toimetulekustrateegiaid, millel võib mõnel juhul olla tulemus, et n-ö riskivariandiga subjektid saavad eelise. Selle projekti üsna suurejoonelisi eesmärkide aitab saavutada juba sisseseatud ja kiiresti arenev koostöö juhtivate uurimiskeskustega Eestis ja mitmetes teistes riikides. Uurimisrühmal on väga moodsad uute aparaatidega laboratooriumid ja koostöökogemustega projektimeeskond. Projektis osaleb kogenud uurijaid, algajaid hiljuti doktorikraadi kaitsnud teadlasi ja pool tosinat doktoranti ning mitmeid nooremaid üliõpilasi.
While the science of psychology has been successful in finding explanations to many specific aspects of behaviour, the global explanations offered have been, and still are, enormously simplistic, variable, and contradictory: behaviour has been treated as determined developmentally and by the environment of the organisms, and as highly heritable and determined by specific genes. A mainstream escape route from the difficult terrain of reproducing main genotype effects on personality and behaviour has recently been the consideration of gene effects in their environmental context. However, again difficulties with reproducing the original findings emerge, and better specification of constructs under investigation and consideration of developmental and cultural aspects appears necessary. This project will 1) maintain and extend the ECPBHS database established during previous ESF grant periods, and 2) test a number of specific hypotheses using this database. ECPBHS is a unique resource in its exceptionally good representation of the population of a region, multidisciplinary database, and longitudinal design with small attrition. We shall examine the effect of a number of established candidate genes on personality development and health-related behaviour. We shall also examine the effect of a few novel gene variants emerging as targets from converging research in animals and humans. All this will be done considering the gene x environment interactions. Environmental aspects of home, school, and workplace shall be looked at separately and in common models. We expect to demonstrate the size of gene variant effects in general population, its dependence on environment, and we have a working hypothesis that most of the G X E interactions are highly dependent on sex. We also think that environmental constraints dictate whether one or another functional gene variant is adaptive, and intend to specify such interactions. Further, the G X E effects will be examined using the theoretical framework for gene x environment x action interaction effects (Harro, 2010, Harro and Kiive, 2010). The working hypothesis here is that perception of their own genetically based vulnerability leads subjects to make, within their environmental constraints, strategic choices that can in the future alleviate the effects of less adaptive gene variants. Established and growing international collaboration with leading centres will support the achievement of these high aims.
Projekti vältel jätkus ELIKTU (www.ecpbhs.ee) andmebaasi struktureerimine. Projekt võimaldas meil käivitada uue, väga töömahuka, kuid ELIKTU võimaluste ärakasutamiseks väga tähtsa andmetekogumislaine ELIKTU laste vanematelt. Tänaseks on uuringus käinud 1410 lapsevanemat ja neilt on kogutud täielik ELIKTU andmestik, sealhulgas bioproovid. Viisime (peaaegu) läbi ka noorema kohordi neljanda andmetekogumislaine, uuringusse on jõudnud 435 osalejat neist 583-st, kes 16 aastat tagasi alustasid, viies 25-aastaselt osalenute koguarvu kahe kohordi peale kokku 986-le. Projekti eesmärkide täitmisel on ilmunud viisteist artiklit ISI WoS-indekseeritud ajakirjades, kirjutamisel on õige palju. Kaitstud on kolm doktoriväitekirja (Triin Kurrikoff, Kariina Laas, Kelli Lehto) ja veel mitme doktoriväitekirja valmimisele tulevikus on projekt kaasa aidanud. Tulemusi on tutvustatud paljudel loengutel ja mitmes meedias Eestis ja väljaspool. Ainuüksi 2014. aastal esines projekti juht ELIKTU uurimistöö ainetel neljal rahvusvahelisel konverentsil plenaarkõnelejana. Lühidalt kokku võttes on need tööd aidanud viia geenide ja keskkonna koosmõju mõistmist täiesti uuele tasandile, mida iseloomustab geenivariantide mõju pleiotroopsuse, keskkondade sisestruktuuri ja käitumise arengu dünaamilisuse arvestamine. Oleme näidanud mitme geeni (SLC2A6, COMT, MAOA, NOS1, TPH2, NPSR1) funktsionaalsete variantide koosmõju keskkondadega või nende proxy-näitajatega (rinnapiimatoit, peresuhted, stressirohked elusündmused, haridus, sünnikohort) kehalisele ja vaimsele tervisele. Projekti alusel osaleme EC 7RP projektis Aggressotype (2013-2018), mitmed teised rahvusvahelised projektitaotlused on esitatud. Tunnustuseks projektile on kindlasti ka see, et projekti juht sai Eesti 2015. aasta teaduspreemia.