See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5574
ETF5574 (ETF5574) "Volga-Uurali ja Siberi rahvaste Y kromosoomi fülogenees (1.01.2003−31.12.2006)", Toomas Kivisild, Eesti Biokeskus.
ETF5574
Volga-Uurali ja Siberi rahvaste Y kromosoomi fülogenees
Y-chromosomal phylogeny of the Volga-Ural and Siberian populations
1.01.2003
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.12. Bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud, näiteks biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringudB434 Agrokeemia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB460 Füüsiline antropoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
AsutusRollPeriood
Eesti Biokeskuskoordinaator01.01.2003−31.12.2006
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006144 000,00 EEK (9 203,28 EUR)
01.01.2004−31.12.2004120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2005−31.12.2005141 176,47 EEK (9 022,82 EUR)
01.01.2003−31.12.200390 000,00 EEK (5 752,05 EUR)
31 647,55 EUR

Kuigi arvukuselt tagasihoidlikult, on soomeugri keelkonna rahvad levinud hiiglaslikul territooriumil Euraasia keskosas. Meie viimase ca 6 aasta geneetilised uurimused on järjest suurema ulatusega katmas enamust soome-ugri keeli rääkivaist populatsioonidest ja nüüdseks praktiliselt ka kõiki samojeedi-keelseid rahvaid, samuti enamust nende vahetuist naabritest. Seni on suurema tähelepanu all olnud mitokondriaalne DNA - meie emaliinid. Y kromosoom salvestab meie põlvnemiselugu isaliini pidi. Ida Euroopa rahvaste Y kromosoome on seni uuritud põgusalt ja peamiselt tunnuste läbi, mis on avastatud Lääne-Euroopa, Aasia ja Ameerika põlisrahvastel. Seni väga üldise fülogeneetilise resolutsiooni (liinid, mis lahknenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi ja enam) tasemel erinevad ida-eurooplased üldiselt oma läänepoolsetest naabritest kahe sagedase liini olemasolu tõttu. Neis üks (R1a) on levinud sagedasti ka Hindukushi ja Pamiiri mägedes, India, Pakistani, Afganistani, Iraani ja Kesk-Aasia rahvastel. Teine (N3a) aga puudub praktiliselt eelpool mainituil ja on levinud läbi Volga-Uurali piirkonna ja Siberi mitmetel Põhja-Aasia rahvastel. Meie eelneva töö tulemusena Tartus ja Stanfordis on selgunud, et kui läänepoolsetel soome-ugri rahvastel ja nende geograafilistel naabritel esineb üksnes haplogrupp N-i haru 3a, siis Volga-Uurali ja mõnede Siberi rahvaste juures leidub sama tüve fülogeneetiliselt sügavamaid harusid ning et leidub uusi SNP markereid, mis seovad idapoolseil soome-ugri rahvastel sagedase isaliini haplogrupiga O, mis katab yle 80% tänapäeva hiinlaste (s.h. Huid) Y kromosoomidest ning on levinud ka mujal Kagu-Aasias ja Okeaanias. Tänu koostööle vene kolleegidega Ufaast ja Novosibirkist omame me Tartus unikaalset, tõenäoliselt maailmas hetkel suurimat DNA proovide kogu Siberist ja Volga-Uurali soome-ugri keeli kõnelevatelt rahvastest. Kasutades eelkõige dHPLC metoodikat soovime määrata olemasolevaid ning leida uusi Y kromosoomi SNP markereid, mis aitaksid täpsustada millal, kust ja millises suunas haplogrupp N harude lahknemine toimus. Lisaks SNP markeritele kasutame lahknemise aja ja rühmasisese varieeruvuse hindamiseks 16 standardset STR markerit.
Although not really numerous, the Finno-Ugric speaking populations are widely spread in north-central Eurasia. Our last 6 year work is covering nearly all FU speaking populations as well as virtually all Samoyedic speakers and most of their neighbours. So far the main research effort was devoted to mitochondrial DNA, i.e. to maternally inherited genetic lineages. Y chromosomes are recording the story of our descent by the male line. Previous phylopgenetic analyses of Y chromosome in Europe have shown distinction of populations from East, Southern and Western Europe on a very broad resolution distinguishing lineages that split from each other tens of thousands of years ago. East Europeans in general are distinguished from their western neighbors by high frequency of two Y chromosomal haplogroups. One of them (R1a) is also found among Iranian, Pakistan, Indian, and Central Asian populations living on the slopes of Hindu Kush and Pamir mountains. The other (N3a) is spread from Estonia to the Volga river basin and further on to norhteast Siberia. Our previous results in Tartu and Stanford have shown that only N3a twig of the N branch is found among the western Finno-Ugric people while in Volga-Ural region and in Siberia deeper, yet still unresolved, branches of the N and N3 boughs can be found. Moreover, there are now new markers that define a common stem for N and haplogroup O, that covers more than 80% of the present day Chinese population and is found also elsewhere in Southeast Asia and in Oceania. Thanks to our ongoing collaboration with colleagues from Ufa and Novosibirsk we maintain currently in Tartu a collection of DNA samples from Siberia and Finno-Ugric people from Volga-Ural region that is probably the largest available in the world today. Using primarily dHPLC method we will type for markers that already exist and screen for new ones that could specify when, from where and in what direction the phylogenetic splits with in the N branch of the Y chromosomal tree happened. For the purposes of coalescent time and within group diversity calculations variation at 16 standard STR markers will be typed.