See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF9435
ETF9435 "Majanduskriisi mõju avalikule haldusele: Eesti juhtumi analüüs" (1.01.2012−31.12.2015); Vastutav täitja: Tiina Randma-Liiv; Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond , Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 61 800 EUR.
ETF9435
Majanduskriisi mõju avalikule haldusele: Eesti juhtumi analüüs
The impact of economic crisis on public management: the case of Estonia
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201215 450,00 EUR
01.01.2013−31.12.201315 450,00 EUR
01.01.2014−31.12.201415 450,00 EUR
01.01.2015−31.12.201515 450,00 EUR
61 800,00 EUR

Lisaks otsestele majanduslikele mõjudele on hiljutine majanduskriis avaldanud mõju ka valitsemisele, kuigi need muutused ei pruugi olla nii ilmselged ja koheselt nähtavad. Hoolimata sellest, et juba 2010. aasta alguses viitasid mitmed majandusnäitajad finantskriisi lõppemisele ja majanduse taastumisele, on kriisil avaliku sektori toimimisele oluliselt pikem järelmõju, sest valitsue rakendatavad kokkuhoiumeetmed kestavad veel aastaid. Peamine küsimus avaliku halduse seisukohast on, kas kriis on tugevdanud senist halduse korraldust või hoopis tinginud muudatusi või isegi põhimõttelisi ümberkorraldusi halduspraktikas. Käesoleva projekti peamine eesmärk on analüüsida majanduskriisi mõju avalikule haldusele Eesti keskvalitsuse tasemel. Projekt raames käsitletakse järgnevaid uurimusküsimusi: Kas finantskriis on põhjustatud süsteemsetest vigadest avalikus halduses? Kas majanduskriis on mõjutanud valitsemise praktikat? Kui ulatuslikud on ilmnenud muudatused? Kas kriis on kaasa toonud ajutised või pikaajalise fookusega ümberkorraldused avalikus halduses? Kas lühi- ja pikaajalised muudatused on omavahel kooskõlas? Kas kriis on avaliku halduse reforme viinud uue haldusjuhtimise (NPM) paradigmale lähemale või hoopis kaugemale? Viimasel juhul, mis tendentse on võimalik täheldada? Kuna ETF grandi piiratud maht ei võimalda majanduskriisi analüüsida avaliku halduse kui terviku seisukohast, keskendub projekt kolmele võtmetähtsusega alateemale: otsustamise protsess, avaliku sektori institutsionaalne korraldus, tulemusjuhtimine. Projekt viiakse läbi kvalitatiivse uuringuna, kus kombineeritakse erinevaid uurimismeetodeid - kirjanduse ülevaadet, poliitika dokumentide analüüsi, süvaintervjuusid, juhtumianalüüsi ning fookusgruppe riigiametnikega. Projekti tulemusena on kavas avaldada vähemalt viis teadusartiklit rahvusvahelistes eelretsenseeritud väljaannetes. Lisaks töötatakse projekti lõppfaasis välja poliitikasoovitused, mida arutatakse poliitikute ja riigiametnikega uuringu fookusteemaga seotud töötubades.
Besides explicit consequences to the economy, the recent economic crisis has invaded also patterns of governance, though these changes may not be as immediately visible. Although a variety of indicators started to refer that the recovery phase of the financial crisis began already in 2010, the crisis will have long aftermath for the public sector as austerity measures will most likely last for several years to come. The basic question about public management responses to the crisis is whether the governments maintain their existing paths of governing or whether the crisis initiates change, and even fundamental change, in the patterns of public management. The main goal of this project is to analyze the impact of the economic crisis on public management patterns within the central government of Estonia. The research project will address the following questions: Is the financial crisis a result of systemic failures in public management? Has the economic crisis influenced the patterns of governance? What is the scale of changes? Does the crisis cause temporary or more enduring shifts in public management? Are the short-term changes and long-term trends in accordance with each other? Has the crisis influenced public management reforms towards NPM or away from NPM ideas? If the latter, which tendencies could be identified? As the limited scale of the ESF grant does not allow analyzing an entire complexity of public management, the project focuses more specifically on three key sub-topics of public management: decision-making process, public sector organization and performance management. The project will apply a combination of explorative and explanatory design by combining literature review, analysis of relevant policy documents, in-depth interviews, case studies, and workshops with practicing civil servants. The aim is to publish at least five internationally peer-reviewed articles on the basis of this research project. An additional deliverable of the project involves policy recommendations which will be discussed with politicians and practising civil servants in relevant workshops in the final phase of the project.
Käesolev uurimisprojekt arenes oluliselt kaugemale oma esialgsest eesmärgist uurida finantskriisi mõju Eesti avalikule haldusele. Lisaks põhjalikule Eesti juhtumi analüüsile viidi läbi üle-Euroopaline võrdlev uuring 14 riigis. T. Randma-Liivi juhtimisel töötanud rahvusvaheline töörühm koostöös Rotterdami Erasmuse Ülikooli teadlastega lõi originaalse teoreetilise raamistiku, mis arendab oluliselt edasi akadeemilist diskussiooni eelarvekärbete juhtimise alal. Senise fragmenteeritud eelarvekärbete alase kirjanduse kaardistamise ja süstematiseerimise kaudu koherentseks analüütiliseks raamistikuks asetati kärpeotsuste analüüsimine senisest laiemasse raami, tuues välja erinevate valitsusinstitusioonide rolli kriisaegses poliitikakujundamises. Selle võrdleva teadusprojekti integreeritud tulemused annavad otsese panuse päevakajalisse debatti – kuidas fiskaalkriis ja kärpeotsused mõjutavad riigiaparaadi toimimist, ühiskondlikke protsesse ning mida poliitikakujundajad saavad sellest edasiseks õppida. Uurimisprojekti tulemusena publitseeriti 1 monograafia (Routledge kirjastuses), 14 teadusartiklit tipp-ajakirjades (neist 13 ETIS 1.1. kategoorias) ja 2 raamatu peatükki. Lisaks toimetasid projekti täitjad nelja kõrgetasemelise ajakirja erinumbrit. Projekti tulemusena on kaitstud 3 doktoritööd, millest kaks valiti Kesk- ja Ida-Euroopa parimaks avaliku halduse doktoritööks NISPAcee poolt (2014, 2016) ning üks sai diplomi Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil (2015). 2015. aastal valiti projekti raames valminud artikkel USA avaliku halduse aastakonverentsi ASPA Riggs Symposiumi parimaks teadusartikliks, ning kolm korda nimetati antud projekti raames valminud artiklid JCPA/ICPA-Forum’i poolt NISPAcee aastakonverentsi parimaks võrdlevaks teadustööks. Tiina Randma-Liiv sai Eesti Vabariigi teaduspreemia sotsiaalteaduste kategoorias 2016. aastal, mis suures osas tugines antud uurimisprojekti tulemustele. Projekti tulemusi on laialdaselt tutvustatud ka praktikutele, nt Euroopa Komisjonis, UNDP-s, OECD-s, Soome ja Hollandi riigiametnikele.