See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8874
ETF8874 "Narratiivi vormid ja funktsioonid tänapäeva kultuuris: narratiiv kui kognitsiooni, kommunikatsiooni ning tähendusloome viis (1.01.2011−31.12.2015)", Marina Grišakova, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF8874
Narratiivi vormid ja funktsioonid tänapäeva kultuuris: narratiiv kui kognitsiooni, kommunikatsiooni ning tähendusloome viis
Narrative Forms and Functions in Contemporary Culture: Narrative as a Means of Cognition, Communication and Sense-Making
1.01.2011
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH352 Grammatika, semantika, semiootika, süntaks 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.20118 911,20 EUR
01.01.2012−31.12.20128 911,20 EUR
01.01.2013−31.12.20138 911,20 EUR
01.01.2014−31.12.20148 911,20 EUR
01.01.2015−31.12.20150,00 EUR
35 644,80 EUR

Projekt jätkab ning arendab eelneva teadusteema „Narratiivi semiootika ja kultuuri interdistsiplinaarne analüüs” põhisuundasid ning püstitab uusi eesmärke, lähtudes nii eelneva uuringu tulemustest kui narratoloogia uusimatest arengutest. Projektitöö teostub tihedas koostöös rahvusvaheliste võrgustike ja projektidega, kasutab võimalust konsulteerida juhtivate välisekspertidega ning tutvustada narratoloogia uusimaid arenguid Eestis. Projekti põhieesmärgiks on postklassikalise, eriti kognitiivse narratoloogia mõistete ja meetodite arendamine ning nende rakendusvõimaluste uurimine. Uuritakse fiktsionaalseid narratiive kui erilist kommunikatsioonivormi verbaalses, visuaalses ning multimediaalses tekstis, käsitletakse fiktsiooni mõistet ning fiktsioonide rolli kultuuris filosoofilis-narratoloogilises ning kognitiivses perspektiivis, uuritakse fiktsionaalsete narratiivide efektiivsust ning mõju lugejale (kuulajale, vaatajale). Uurimus teostub kahel vastastikku sõltuval tasandil: metateoreetilisel ning praktilisel. Metateoreetilise uuringu eesmärgid on narratiiviteoreetilise sõnavara kogumine, eestindamine, narratoloogia ja tekstiteooria terminibaasi arendamine; terminite ja mõistete genealoogia, epistemoloogilise tausta ning kohalike terminoloogiliste traditsioonide uurimine; klassikaliste narratiiviteooreetiliste mõistete ja mõisteväljade analüüs ning ümbermõtestamine. Praktiline töö hõlmab kognitiivse narratoloogia rakendusvõimaluste uurimist ning revideerimist hiljutiste sotsiolingvistiliste, sotsiopsühholoogiliste ja kognitiivteaduslike arengute valguses; narratiiviteooria rakendamist tänapäeva kultuuri keeruliste nähtuste uurimisel. Fiktsiooni käsitletakse argikultuuri kommunikatsiooniprotsesside osana. Uuring otsib vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas lood lugejat mõjutavad? millised psühholoogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid lugude vastuvõttu võimendavad või piiravad? milline on narratiivide osa väärtushinnangute kujundamisel?
The project aims at the development of concepts and methods of postclassical, particularly cognitive narratology and exploration of the possibilities of their application. The project team intends to study fictional storytelling as a specific form of communication, fictional narratives in verbal, visual media and multimedial texts, to scrutinize the concept of fiction and the role of „fictions” in culture from the philosophical-narratological and cognitive perspective. Finally, the project seeks to explain effectivity of fictional narratives and their impact on readers (listeners, observers). The research is carried out at two levels, the metatheoretical and the practical one, simultaneously. The metatheoretical study sets the following objectives: gathering of narratological terminology, further development of the narratological database; the study of the genealogy of terms and concepts, epistemological frameworks where they originate and the local terminological traditions; analysis of the classical narratological concepts and their referential fields. The practical study includes revision of cognitive narratology in the light of the recent developments in sociolinguistics, sociopsychology and cognitive science; application of narrative theory in the study of the complex, sophisticated texts of contemporary culture; study of reception and impact of fictional narratives on the reader (listener, observer). Fiction is considered as part of everyday communications. The research seeks to answer the following questions: how stories influence readers? what psychological, cultural and social factors limit of amplify the reception of the stories? what is the role of narratives in the formation of values and beliefs?
Projekti oluliseks väljundiks on rahvusvahelistumine: uurimisrühma tegevus ja tööd muutusid nähtavaks rahvusvahelises kontekstis,tekkis stabiilne sidemete võrgustik. Grišakova koordineeritava Põhjamaade Narratiiviuurijate Võrgustiku,NNNS,tegevuse (milles osalesid projektitäitjad ja doktorandid; Kangur projekti assistendina,Sorokin veebimeistrina) tulemusena kasvas sünergia Põhja-Euroopas tegutsevate uurimisrühmade vahel,tekkisid uued kooslused.Uurimisrühmade ja keskuste koostöö jätkub(keskus Narrare Tamperes,Fiktsionaalsuse Uurimise Keskus Aarhusis,narratiiviuurijate rühmad Saksamaal,Suurbritannias).Koostöös NNNSiga loodi Euroopa Narratiiviuurijate Võrgustik.NNNSi kaudu liitus uurimisrühm uute projektidega: LACE (6 Euroopa ülikooli projekt), rahvusvaheline uurimisrühm Narrative&Complex Systems (Yorki ülikool.Doktorandid osalesid suve- ja talvekoolides, rahvusvahelistel konverentsidel,töötubades. Teine oluline väljund on “Tartu narratoloogia” suuna kujunemine. See on interdistiplinaarne suund-uusmeedia, kirjanduse ja kunsti uuringuid ühendav,semiootilisest traditsioonist rikastunud, sotsionarratoloogiaga tihedas kontaktis. Selle suuna väljundiks on nii uurimisrühma artiklid ja raamatupeatükid kui ka olulised kogumikud ning kollektiivsed monograafiad: 2010.a Intermediality and Storytelling (Grišakova, Ryan),kogumik Jutustamise teooriad ja praktikad (Grišakova, Kangur); peatükid NNNSi liikmete koostatud kogumikes; Grišakova ja Salupere koostatud ja toimetatud Theoretical Schools and Circles in the 20th Century Humanities (Routledge, 2015),Nebraska University Press'is ilmuv kogumik Cognition and Narrative Complexity. Tartu narratoloogia suunda arendavad ka projektitöö tulemusena valminud narratoloogia ja tekstiteooria teatmik ning Grišakova monograafia Forms of Experience: A Post-Cognitive View on Narrative Dynamics (toimetamise järgus; käsikirja vastu tunneb huvi Nebraska University Press). Uurimisrühma nähtavus ja kapatsiteet kasvasid ka Eesti teadusmaastikul:tänavu sai uurimisrühm Eesti-uuirngute tippkeskuse osaks (Center of Excellence in Estonian Studies).