See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5079
ETF5079 "Vananemine kui sooline fenomen: üksielavate eakate toimetulek ja selle toetamine (1.01.2002−31.12.2005)", Taimi Tulva, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskond.
ETF5079
ETF5079
Vananemine kui sooline fenomen: üksielavate eakate toimetulek ja selle toetamine
Ageing as a gender phenomenon: coping and support of single elderly
Vananemine kui sooline fenomen: üksielavate eakate toimetulek ja selle toetamine
1.01.2002
31.12.2005
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS215 Sotsiaalsed probleemid ja heaolu, sotsiaalkindlustus5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikoolkoordinaator01.01.2002−31.12.2005
Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskondkoordinaator01.01.2002−31.12.2005
PerioodSumma
01.01.2002−31.12.2005270 000,00 EEK (17 256,15 EUR)
17 256,15 EUR
ETF 2002

Eestis on vanemaealisi (65+) enam kui 15% ja nende arv näitab kasvutendentsi. Vananev ühiskond, milles leiavad aset kiired muutused, esitab teravdatud nõudeid sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile ning eakatele endile. Üksielavad eakad (ca 30% eakatest), kes on marginaliseerumise riskiga, ei moodusta homogeenset rühma, vaid erinevad nii majandusliku kindlustatuse kui ka toimetuleku poolest. Uurimus on interdistsiplinaarse iseloomuga, kuivõrd toimetulekut on analüüsitud gerontoloogia, seenioripoliitika, sotsiaaltöö ja tervishoiu aspektidest. Uurimuse põhieesmärgiks on analüüsida üksielavate eakate psühhosotsiaalset toimetulekut, vananemise kogemusi ning abi vajadust soolise ning vanuselise prisma läbi. Hüpoteesiks peeti tõdemust, et üksielavad eakad, kellel on tugevam informaalne toetus lähedastelt ning lähikogukonnast, tulevad paremini iseseisvalt toime ning vajavad vähem formaalset toetust ning sotsiaalteenuseid. Vananemine kulgeb individuaalses tempos ja soolisi erisusi tuleb toimetuleku toetamisel arvestada. Uurimuse teoreetiline viiteraamistik moodustus E. Allardti (1996) ning R. Eriksoni (1993) heaolu käsitlustest, mida on laiendatud A. Giddensi (1991) vaadetega elupoliitikale (life politics). Heaolu nähakse ressursside olemasoluna, turvalisuse kogemisena, lähivõrgustike omamisena ning tegevuses püsimisena. Valim (628 respondenti, neist 488 naist ja 140 meest) moodustus juhuvalimi põhimõtetest tulenevalt ja vastab tõenäosusliku valimi kriteeriumidele. Andmete kogumise meetodina kasutati ankeetküsitlust; ankeetide analüüsimisel on kasutatud kahemõõtmelisi sagedusjaotusi, mille põhjal koostati risttabelid ning teostatud on ka korrelatsioonanalüüs. Teemaintervjuude toel koguti teavet eakate (39, neist 28 naist ja 11 meest) vananemise kogemuste, toimetuleku ning seda takistavate põhjuste kohta. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete analüüs võimaldas välja tuua üksielavate eakate heaolu iseloomustavate näitajate “mosaiigi”. Otstarbekas on pakkuda eakatele toimetuleku parandamiseks kompleksteenuseid (sotsiaal-, tervishoiu ja kultuuriteenuseid) ning kanda hoolt nende turvalise elukeskkonna ja eakate võrdväärse osalemise eest ühiskonnas. Ligi kolmandik üksielavatest eakatest moodustavad ühiskonnas ressursi, keda ei hinnata ja kellele ei suudeta leida rakendust. Samas pooled uuritutest vajavad abi ja toetust, mida on tähtis pakkuda võimalikult kvaliteetselt ja õigeaegselt. Uurimuse kvantitatiivse osa hüpotees leidis üldjoontes kinnitust. Rakendusuurimuse tulemusi arvestatakse uueneva eakatepoliitika kontseptsiooni täiendamisel ning vastava tegevuskava väljatöötamisel. Positiivseks saab pidada ka rahvusvahelist perspektiivi - uurimuse tulemusi on kajastatud lisaks eestikesksele teaduskirjandusele ka rahvusvahelises teaduskirjanduses ning osaletud on rahvusvahelistel konverentsidel. Publitseeritud on 21 rahvusvahelist ja siseriiklikku artiklit. Uuritaval teemal on kaitstud 1 doktoritöö ja 20 magistritööd. Sotsiaalpoliitilises ja sotsiaalgerontoloogilises plaanis on oluline edaspidi uurida, kuidas toime tulla vananeva elanikkonna probleemidega ning suurenevate kuludega. Riiklike kulude suurenemise risk nõuab sotsiaalhoolekande ja tervishoiusüsteemi tänapäevastamist. Seetõttu vajatakse kompleksseid uuringuid, et olukorda adekvaatselt hinnata ja selle parendamiseks teaduslikult põhjendatud otsuseid langetada.
The proportion of elderly (65+) in Estonia is over 15% and this number is growing. The ageing society, which is characterised by rapid changes, poses difficult demands for the social and health care system as well as for the elderly themselves. In research attention should be paid to the coping and satisfaction with life of elderly who live alone. Elderly who live alone (ca 30% of elderly), and who are in risk of marginalization, do not form a homogeneous group, but differ in terms of economic resources and coping. Current study is interdisciplinary as coping has been analysed from the aspects of gerontology, senior policy, social work and health care. The objective of the study is to analyze psychosocial coping, experiences of ageing and need for support of elderly who live alone taking into account gender and age differences. It was hypothesized that elderly who live alone, and who have stronger informal support form their family, friends and neighborhood, cope better independently and need less formal support and social services. Ageing occurs in an individual pace and in this process the gender and age differences become apparent. The theoretical approach of the study consisted of E. Allardt’s (1996) and R. Erikson’s (1993) welfare concepts, which have been broadened by A. Giddens’s (1991) views of life politics. Welfare is seen as the existence of resources, experience of safety, having close relationships and staying active. The sample (628 respondents, of whom 488 were women and 140 were men) was formed on the bases of random sample principles and corresponds therefore to the criteria of probability sample. The method of data collection was questionnaire survey and when analyzing the questionnaires two dimensional frequency distributions were used, on the basis of which cross tables were drawn and also correlation analysis was carried out. The thematic interviews were used to gather information about the ageing experiences, coping and reasons that inhibit coping of the elderly (39, among them 28 women and 11 men). The analysis of qualitative and quantitative data allowed to draw a mosaic of factors characterizing the welfare of elderly who live alone. It is necessary to offer the elderly a complex of services (social, health care and cultural services) in order to improve their coping and guarantee their safe living environment and equal participation in society. About one-third of elderly who live alone make up a resource in society that is not appreciated and that is without application. At the same time half of the people who were researched need help and support, which should be as high quality and timely as possible. The hypothesis of the quantitative part of the study was generally confirmed. The results of the applied study are taken into account when supplementing the renewing conception of elderly policy and compiling the necessary action plan. International perspective is also positive – the results of the study have been published in addition to Estonian scientific literature also in international publications and researchers have participated in international conferences. Altogether 21 international and regional articles have been published; 1 doctoral thesis and 20 master theses have been defended on the subject. In the framework of social policy and social gerontology it is important to further research, how to cope with the problems of ageing population and its increasing costs. The risk of rising government spending demands updating the social welfare and health care system. Therefore complex studies are needed in order to assess the situation in an adequate manner and make scientifically grounded decisions to improveg it.
KirjeldusProtsent
Alusuuring100,0