See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7888
ETF7888 "Spektrofotomeetriliste meetodite rakendamine pärastjääaja keskkonnamuutuste uurimisel (1.01.2009−31.12.2012)", Aina Leeben, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituut.
ETF7888
Spektrofotomeetriliste meetodite rakendamine pärastjääaja keskkonnamuutuste uurimisel
Spectrophotometric approach in studies of post-glacial environmental changes
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP420 Petroloogia, mineroloogia, geokeemia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009200 448,00 EEK (12 810,96 EUR)
01.01.2010−31.12.2010200 448,00 EEK (12 810,96 EUR)
01.01.2011−31.12.201111 658,00 EUR
01.01.2012−31.12.201211 658,00 EUR
48 937,92 EUR

Spektrofotomeetriat kasutatakse laialdaselt veekogude orgaanilise aine (OA) uuringutes. Orgaanilise aine spektrid ei anna infot mitte ainult OA koguse kohta, vaid võimaldavad kindlaks teha ka selle struktuurseid omadusi. Spektrofotomeetriliste meetodite eeliseks on lihtsus ja kiirus, sest veeproove pole vaja eelnevalt keemiliselt töödelda ning spektri registreerimine vältab vaid mõned minutid. Analüüsi vähene töö- ja ajakulu ning võimalus iseloomustada akumuleerunud orgaanilist materjali, selle koostist, päritolu ja struktuuri, teevad nende meetodite rakendamise atraktiivseteks ka paleokeskkonna uuringute jaoks. Eelmise projekti “Spektraalse fluorestsentsmeetodi võimalused poorivee lahustunud orgaanilise aine iseloomustamiseks järvesettes” (ETF5582) raames katsetati esmakordselt maailmas fluorestsentsmeetodi sobivust hindamaks sette poorivee lahustunud OA optilistest omaduste alusel järvesetete orgaanilise materjali ainelist koostist ja eristamaks erinevatest allikatest (akvageenne või pedogeenne) pärit OA-d. Saadud esmased tulemused järvesetete pindmistest proovidest näitavad sette poorivee OA optiliste karakteristikute ning traditsiooniliste paleolimnoloogiliste meetodite (näiteks sette diatomeekoosluse ja selle põhjal rekonstrueeritud järvevee üldfosfori sisalduse) sünkroonset muutumist, mis viitavad spektrofotomeetriliste meetodite väga tugevale potentsiaalile rakendamaks neid veekogude paleoproduktiivsuse hindamisel. Käesoleva uuringu eesmärgiks oleks testida nii fluorestsentsspektroskoopia ja lisaks veel absorptsioonispektroskoopia sobivust paleokeskkonna muutuste kindlakstegemiseks pikemas ajaskaalas. Selleks juurutatakse sette poorivee neeldumis- ja fluorestsentsispektritest tuletatud erinevad indeksid, uuritakse nende indeksite ajalist jaotust pärastjääaja setetes ja võrreldakse tulemusi muutustega sette koostises (vee, orgaanilise ja mineraalse aine sisaldus, magnetilised omadused, erinevad fosforifraktsioonid, sette isotoop- ja elementkoostis, orgaanilise aine molekulmasside suurusjaotus) ja bioloogilistes indikaatorites (fossiilsed pigmendid ja sub-fossiilsed vetikajäänused). Uuringud planeeritakse läbi viia Peipsi järve ja paari Eesti väikejärve (nt Tollari, Verevi või Rõuge Tõugjärv) setteläbilõigete baasil. Saadud tulemused võiksid anda teavet nii konkreetsete uuritud järvede pärastjääegse arengu, veekeskkonna kui ka klimaatiliste tingimuste muutuste kohta.
Spectrophotometric methods have been proven to be a useful tool for characterising water masses by dissolved organic matter (DOM). These methods allow predicting quantities as well as revealing qualitative properties of DOM. The main merits of the methods are simplicity, fastness, small sample volumes required for analyses and no need for chemical pre-treatment of samples. These advantages and a possibility to characterise the composition, structure and origin of the accumulated organic material make spectrophotometric methods attractive also for paleolimnological studies. In the frame of the previous project “Spectral characterisation of dissolved organic matter in pore water of lake sediments” (ESF5582) the first attempt was made to use fluorescence method in order to evaluate the organic matter composition and source (aquatic or terrestrial) of lake sediments by fluorescence properties of pore-water dissolved organic matter (pDOM). The results showed the conformity of spectral indicators of pDOM with the traditional paleolimnological methods (e.g. diatom inferred phosphorus concentration of the lake) and the molecular weight characteristics of organic matter, and demonstrated the feasibility of the spectral measurements for reconstructing environmental changes and paleoproductivity of the water bodies. This study is aimed at examining the implementability of the fluorescence as well as absorption spectrophotometries for tracking changes in sources of organic carbon and for assessing the paleoproductivity of a lake over the whole post-glacial period. Different indices inferred from absorption and fluorescence spectra of sediment pore water will be applied and their age resolved down-core distribution will be compared to changes in sediment composition (content of water, organic and mineral matter, magnetic properties, different phosphorous fractions, molecular, isotope and elemental composition, molecular size fractions) and biological proxies (fossil pigments and remains of algae). The investigations will be carried out on sediment cores of Lake Peipsi and some small Estonian lakes (e.g. Tollari, Verevi or Rõuge Tõugjärv). The data obtained in this study would not only give information about the post-glacial development of a single lake and its aquatic environment, but might also be valuable in the reconstruction of climate changes over the last 10 000 years.