See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF6673
ETF6673 "Euroopa Liidu keskkonnanõuete elluviimisega seotud õiguslikke probleeme (1.01.2006−31.12.2008)", Hannes Veinla, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
ETF6673
Euroopa Liidu keskkonnanõuete elluviimisega seotud õiguslikke probleeme
"Legal Problems Concerning Implementation of Environmental Requirements of the European Union"
1.01.2006
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. Õigusteadus601 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Õigusteaduskondkoordinaator01.01.2006−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.200672 000,00 EEK (4 601,64 EUR)
01.01.2007−31.12.200772 000,00 EEK (4 601,64 EUR)
01.01.2008−31.12.200872 000,00 EEK (4 601,64 EUR)
13 804,92 EUR

1. Eesmärk Uurimistöö põhiprobleemiks on Euroopa Liidu keskkonnanõuete elluviimismehhanismide kohasuse hindamine ning ettepanekute tegemine kehtiva elluviimissüsteemi täiustamiseks.Uurimisala on piiritletud kahel tasandil.Põhitähelepanu on suunatud neljale EL keskkonnanõuete poolt enam mõjutatud keskkonnakaitse valdkonnale, milleks on: a)Jäätmed b)Bioloogiline mitmekesisus c)Välisõhu kvaliteetd) Veekeskkonna kaitse Uurimus keskendub järgmistele peamistele elluviimismehhanismidele, milleks on: a)Keskkonnamõju hindamine b)Keskkonnaalased menetlused üldiselt c)Keskkonnaalasete õiguste seos keskkonnalaste menetlustega ( menetluslikud õigused - õigus teabele, õigus osalemisel otsuste tegemisel ja õigus juurde-pääsule õigusemõistmisele ning materiaalõiguslik õigus puhtale keskkonnale. 2.Kehtivatele elluviimismehhanismidele hinnangu andmisel ja kehtiva süsteemi täiustamise ettepanekute tegemisel lähtutakse järgmistest eeldustest: a)EL keskkonnanõuete elluviimismehhanismid peavad olema võimalikult universaalsed – see tähendab seda, et elluviimise süsteem peaks olema koosnema nn “ühtlustatud” detailidest ja etappides ning olema kohane rakendamiseks erinevates keskkonnakatse valdkondades. Erisused keskkonn-kaitse eri valdkondades on õigustatud üksnes olulistel sisulistel põhjustel b)Elluviimismehhanismid peavad olema avatud üldsuse osavõtule, kuna peaaegu kõik keskkonnaalal tehtavad otsused puudutavad üldsuse huve. Lisaks ei peaks avalikkuse osalemine piirduma menetluse protseduuriliste aspektidega, vaid peaks hõlmama ka elluviimisotsuste materiaalõiguslikke aspekte. c)Elluviimismehhanismid peavad olema õiguslikult efektiivselt “ellu viidavad”. See tähendab , et elluviimismehhanismid ei tohiks olla vastuolus olulisemate õiguse üldpõhimõtetega ( sellise võimaliku vastuolu näideteks on proportsionaalsuse probleem ettevaatusprintsiibi elluviimisel keskkonnalubade menetluses ning õiguskindluse probleem keskkonnalubade tingimuste muutmisel) ning regulatsiooniga muudes õiguse valdkondades (näiteks potentsiaalne vastuolu põhiseadusliku üldise vabadusõiguse põhimõtte ja keskkonnaõiguse põhimõtte vahel, mis lubab keskkonna kasutamist sh. ka asjaõiguse esemeks olevate keskkonnaosade kasutamist üksnes lubava haldusakti alusel. 3. Uurimismetoodika:Uurimisprojekt on üles ehitatud kolmele üksteisega integreeritud osale: a)Esiteks tuvastatakse ja kaardistatakse Euroopa Liidu keskkonnanõuete elluviimise peamised mehhanismid Eestis, tuuakse välja nende peamised iseloomulikud tunnused. Selgitatakse elluviimisemehhanismi erisused eri keskkonnkaitse valdkondades ja hinnatakse nende põhjendatust b)Teiseks, hinnatakse elluviimismehhanismide adekvaatsust EÜ keskkonnanõuete täieliku ja faktilise elluviimise seisukohast. Tuuakse välja ilmsed ja potentsiaalse probleemid. Selle uurimuse osa oluliseks koostisosaks on Euroopa Ühenduste kohtu relevantse praktika uurimine. c)Eelneva põhjal toimub tuvastatud ilmsetele ja potentsiaalsetele probleemidele lahendusvariantide väljapakkumine. Siin keskendutakse jällegi eelkõige kolmele valdkonnale, milleks on:keskkonnamõju hindamine, keskkonnalased menetlused, keskkonnaalased õigusedUurimistöö läbiviimisel kasutatakse kvalitatiivse analüüsi metoodikat. Oluline roll on võrdlevõigusteaduslikul analüüsil. Oluliseks kujuneb Euroopa Ühenduste Kohtu praktika uurimine. Euroopa Ühenduse Kohtus olnud EL liikmesriikide kohtuasjade süstematiseerimine aitab tuvastada potentsiaalseid probleeme Eestis 4. Uurimisprojekti eeldatav tähtsus on jaotatav kolmeks Esiteks, tähtsus keskkonnaõigusteaduse seisukohast - Uurimisöö käigus kogutud ja analüüsitud teave ning selle põhjal tehtud järeldused on eeldatavalt oluliseks täienduseks keskkonnaõigusteaduse arengusse, kuna uurimistöö puudutab keskkonnaõiguse teooria olulisis ja diskuteeritavaid küsimusi. Teiseks, tähtsus keskkonnaõiguse arengu seisukohast – Käesoleval ajal on Euroopa Liidu keskkonnanõuete elluviimise õiguslik mehhanism Eestis alles kujunemisjärgus. Seega on läbiviidava uurimistööl ka potentsiaalne praktiline tähtsus, kuna uurimistöö resultaate on võimalk rakendada õigusloomes. Kolmandaks, tähtsus keskkonnaõigusteaduse õpetamise seisukohast annab uurimisprojekt lisamaterjali teaduspõhise õppetöö läbiviimisel keskkonnaõiguses Tartu Ülikoolis
1. Aim of the Project The central problem of the research is evaluating the suitability of the mechanisms of implementation of environmental requirements of the European Union and making proposals for improvement of the mechanisms. The field of research has been defined at two levels:Central focus will be on four environmental protection sectors that are influenced the most by the environmental requirements of the European Union: a)Waste b)Biological diversity c)Ambient air quality d)Water protection The research will focus on the following main implementation mechanisms: a)Environmental impact assessment b)Environmental procedures in general c)Relations of environmental rights and environmental procedures (procedural rights: right to information, right to participate in decision-making and access to justice; substantive right to a clean environment). 2. The assessment of the existing implementation mechanisms and the proposals for improvement of the existing system are based on the following assumptions: a)Implementation mechanisms have to be as universal as possible. b)Implementation mechanisms must be open to public participation. c)Implementation mechanisms should be compatible with the main general legal principles and regulation in other branches of law. 3. Research Methods The research is based on three integrated parts: a)Identification, mapping and characterisation of implementation mechanisms. Also, the variation in mechanisms of different environmental protection sectors will be identified and the need for variation will be critically assessed. b)Assessment of the efficiency of implementation mechanisms in regard to the full and actual implementation of the Community’s environmental requirements. The actual and potential problems will be pointed out. An essential component of this stage of the research is the analysis of the relevant practice of the European Court of Justice. c)Finding solutions to the actual and potential problems. Main emphasis will be on the following three areas: environmental impact assessment, environmental procedures in general, environmental rightsThe method of qualitative analysis shall be used in the research. The comparative law analysis and analysis of the practice of the European Court of Justice is important. 4. The expected importance of the research Firstly, data that will be collected and analysed as well as the conclusions would make vital contribution to the development of the theory of environmental law since the research concerns the central questions of environmental theory. Secondly, the research has potential practical significance since the results of the research can be employed in legal drafting. Thirdly, the research project would provide additional valuable material for teaching environmental law in the institutions of the University of Tartu.