See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT378
PUT378 "Keskkonna- ja faunamuutused Hirnantia-eelses Hilis-Ordoviitsiumis Baltoskandia andmeil: Ordoviitsiumi lõpus toimunud massilise väljasuremise eelmäng? " (1.01.2014−31.12.2017); Vastutav täitja: Peep Männik; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Geoloogia instituut, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 254 880 EUR.
PUT378
Keskkonna- ja faunamuutused Hirnantia-eelses Hilis-Ordoviitsiumis Baltoskandia andmeil: Ordoviitsiumi lõpus toimunud massilise väljasuremise eelmäng?
Environmental and faunal changes in the pre-Hirnantian Late Ordovician: a prelude to the end-Ordovician mass extinction? A Baltoscandian perspective
1.01.2014
31.12.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP450 Stratigraafia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia30,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP420 Petroloogia, mineroloogia, geokeemia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia35,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP460 Sedimentoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia35,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201463 720,00 EUR
01.01.2015−31.12.201563 720,00 EUR
01.01.2016−31.12.201663 720,00 EUR
01.01.2017−31.12.201763 720,00 EUR
254 880,00 EUR

Hilis-Ordoviitsiumi ebastabiilne keskkond põhjustas selgeid muutusi faunas ja setteprotsessides. Keskkonna muutlikkust põhjustasid nii globaalsed kui ka regionaalsed protsessid. Projekti eesmärgiks on rekonstrueerida Hirnantia-eelse Hilis-Ordoviitsiumi keskkonna arengulugu Baltoskandias ja selle seos globaalsete ning regionaalsete protsessidega. Me oletame, et regiooni klimaatiline ajalugu on oluliselt keerulisem, kui see, millele näib viitavat Ordoviitsiumis fikseeritud üldine ja pidev kliima jahenemine. Samuti oletame, et mitte kõik geoloogilises läbilõikes fikseeritavad faunistilised, eustaatilised ja fatsiaalsed muutused polnud tingitud muutustest kliimas, vaid osa neist olid tingitud tektoonilistest protsessidest ja/või autotsüklilistest setteprotsessidest regioonis. Eelpoolnimetatud hüpoteeside kontrollimiseks kavatseme analüüsida d18O isotoope apatiidist, fauna levikut ja selles toimuvaid muutusi ajas ja ruumis ning läbilõigete kivimilist koostist ja selles toimuvaid muutusi.
In Late Ordovician dramatic environmental perturbations causing distinct changes in faunal and sedimentary successions occurred. Some of them resulted from global others from regional processes. The main aim of the project is to reconstruct the pre-Hirnantian Late Ordovician environmental history of Baltoscandia and its correlation to regional and global processes. We suggest that the climatic history in the region was much more complicated than what is evident from the general cooling trend through the Ordovician. Also, we propose that not all facies, sea-level and faunal changes inferred from the sedimentary succession were climatically induced. Several of them resulted from regional tectonics and/or from the autocyclic processes of sedimentation. To test above hypotheses we plan (1) to study d18O from conodont apatite; (2) to analyze distribution of faunas (conodonts and chitinozoans) and biodiversity changes in time and space; (3) to study changes in sedimentary succession.
Viimasel ajal on palju juttu kliima soojenemisest ja sellega kaasneda võivatest muutustest. Soojenemine pole aga unikaalne nähtus. Maa ajaloo vältel on kliima pidevalt muutunud, soojad perioodid on vaheldunud jahedamatega. Saamaks ettekujutust praeguse soojenemisega kaasneda võivates protsessidest tuleb tunda minevikus toimunut. Lõppenud projekti põhieesmärgiks oligi Hilis-Ordoviitsiumis (O3) toimunud kliimamuutuste selgitamine kasutades selleaegsete temperatuuride määramiseks fossiilide apatiidis talletunud informatsiooni. Selgus, et O3 esines kaks külma perioodi (Kukruse ja Nabala), tõenäoliselt globaalset glatsiaalset sündmust, millistega kaasnes meretaseme langus, suurte alade kuivaks jäämine koos karsti arenguga. Neid sündmusi eraldas soe, kuid ebastabiilse kliimaga periood (Haljala–Oandu). Sel ajal toimusid elustikus olulised muutused, paljudele organismidele mõjus soojenemine ilmselt hukatuslikult (nn. Kesk-Caradoci sündmus ja Oandu kriis). Soojenemisega Vormsi eal kaasnes üks O3 ulatuslikemaid transgressioone ja rikkaliku fauna ilmumine. Selgus, et ka Siberi aladel toimus O3-s pidev soojenemine, mida katkestasid neli lühemat jahenemist. O3 lõpu globaalsele jahenemisele järgnes soojenemine vara-Siluris Llandoverys, jahenemine Wenlokis ja uus temperatuuri tõus Ludlows–Přidolis. Jäätumistega kaasnesid subaeraalne lünk ja karstumisprotsessid. Boda riffides Rootsis tehti kindlaks kaks eriaegset karstiõõnsuste süsteemi, mis on täitunud vastavalt Hirnanti ja Llandovery vanusega setetega. Ka Eesti läbilõigetest leiti Hirnanti vanusega karstivorme. Fauna leviku jälgimisel meil ja mujal selgus, et O3 rifid Baltoskandias ilmusid praktiliselt üheaegselt, ühtse lääne-ida suunalise vööndina Norrast Eestini; Ordoviitsiumile iseloomulik kliimavöötmeid jälgiv faunaprovintside levik asendus vara-Siluris neid suuresti eiravaga; Siberi Paleobasseinil oli ühendus tänapäeva Uus-Siberi saarestiku ja Tšukotka aladega; täpsustati mitmete regioonide geoloogilist ehitust.