See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (PRG)" projekt PRG845
PRG845 "Sarkopeenia mittealkohol-maksarasvtõve korral: biomarkerite analüüs, seosed teiste haiguste ning soole mikrobiootaga" (1.01.2020−31.03.2021); Vastutav täitja: Margus Lember; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 257 125 EUR.
PRG845
Sarkopeenia mittealkohol-maksarasvtõve korral: biomarkerite analüüs, seosed teiste haiguste ning soole mikrobiootaga
'Sarcopenia in non-alcoholic fatty liver disease: biomarker analysis, associations with comorbidities and gut microbiota
1.01.2020
31.03.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (PRG)
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB550 Gastro-enteroloogia 3.2 Kliiniline meditsiin40,0
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB580 Skeleti ja lihassüsteemi haigused, reumatoloogilised haigused3.2 Kliiniline meditsiin40,0
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB725 Diagnostika 3.2 Kliiniline meditsiin20,0
PerioodFinantseerija poolt eraldatud summa
01.01.2020−31.12.2020257 125,00 EUR
257 125,00 EUR

Projekti eesmärgiks on uurida sarkopeenia (SP) ja soole mikrobioota mõju mittealkohoolse maksa rasvtõve (MAMRT) progresseerumisele. Erinevate biomarkerite ja piltdiagnostika abil selgitatakse, kuidas toimub MAMRT progresseerumine mittealkohol-steatohepatiidiks (MASH). Lisaks hinnatakse, kuidas soole düsbioos ja sellest tulenevalt keha metaboolse profiili muutused on seotud MAMRT progresseerumisega. Uuringud viiakse läbi histoloogiliselt kinnitatud maksahaigusega patsientidel, rühmal järjestikustel MAMRT haigel, erinevatel kõrgenenud põletikuaktiivsusega patsientide rühmadel, nagu rasvtõbi, reumatoidartriit ning HIV infektsioon, ja riikliku soolevähi sõeluuringu programmis koloskoopiale kaasatud inimestel. Projekti tulemusena selgitatakse välja kroonilise põletiku, soole düsbioosi ning SP olulisus MAMRT ja MASH tekkes. Projekt on oluline rahvatervise aspektist, sest uuritavad haigused on kõik laialt levinud ning tõsiste tagajärgedega, mis haaravad paljusid elundkondi.
Aim of current project is to investigate whether sarcopenia (SP) and gut microbiota influence the severity of non-alcoholic fatty liver disease (NAFLD). We explore the performance of different biomarker panels and imaging tests in evaluation of NAFLD progression to non-alcoholic steatohepatitis (NASH). Moreover, it aims to evaluate the intestinal dysbiosis and as a result - changes in body metabolite profiles – associated with disease progression. The studies will be carried out in consecutive NAFLD patients as well in several groups of patients with increased inflammatory status (obesity, rheumatoid arthritis and HIV infection) and persons under national colorectal cancer screening programme. As result, the role of chronic inflammation, gut dysbiosis and SP in NAFLD severity and NASH progression will be clarified. The project is important for the public health in Estonia as the diseases under investigations are largely prevalent with serious outcomes due to multiorgan involvement.
Projektil on neli olulisemat tulemust. Esiteks, märkimisväärne osa (14%) maksarasvtõve diagnoosi saanutest Eestis on vanuses alla 40 aastat. See on oluline leid, sest maksas toimuvate muutuste (sh fibroosi) kulgu arvestades on tegemist kiiresti progresseeruva (agressiivse) maksarasvtõve alagrupiga. Teiseks, meie uuring näitas, et 12% maksarasvtõve haigetel ei esine kaaluprobleeme. See tulemus ei lähe kokku haiguse tekke praeguse narratiiviga ja vihjab võimalusele, et esineb eriline haiguse alatüüp kõhnadel inimestel. Oluline on välja selgitada mõlema kirjeldatud alatüübi ainevahetuslikud omapärad. Kolmandaks, enamusel (93%) patsientidest on lisaks maksarasvtõvele mingi tõsine kaasuv haigus. Selline polümorbiidsus on ennustatavalt oluliseks koormuseks tervishoiusüsteemile ja vajab süvendatud käsitlust nii varajase diagnostika kui ravi planeerimisel. Neljandaks, maksarasvtõve diagnostiliste skooride valideerimisel selgus, et fibroosi skooride (FIB-4 ja NFS) rahvusvahelised läviväärtused ei ole kasutatavad Eesti populatsioonis. Sobivaks osutus maksasteatoosi indeks (HSI), mille kasutuselevõtt on äärmiselt oluline maksarasvtõve diagnostika parandamiseks Eestis. Kokkuvõtvalt, projekti tulemused võimaldavad parandada maksarasvtõve varajast diagnostikat. Haiguse kulu täpsem ennustamine võimaldab kontsentreerida tervishoiu piiratud ressursse riskigruppide ravimisele. Projekti tulemuste rakendumisel on oodatavalt märkimisväärne mõju tervishoiule, sest maksarasvtõve esinemissagedusega on kiire tõusutrendiga kogu maailmas, eeskätt arenenud riikides. Sobilike riskiskooride kasutusele võtt võimaldab varajasemat ravi alustamist. Oluline on rõhutada, et maksarasvtõve koosesinemine teiste krooniliste haigustega (nn polümorbiidus) on oluliseks koormuseks tervishoiusüsteemile ja vajab süvendatud personaalmeditsiinilist käsitlust.