"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6955
ETF6955 "Fütoplanktoni biomassi pinna-alused maksimumid Soome lahes: esinemise ulatus, teket soodustavad tingimused ja nende roll (1.01.2007−31.12.2010)", Urmas Lips, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituut.
ETF6955
Fütoplanktoni biomassi pinna-alused maksimumid Soome lahes: esinemise ulatus, teket soodustavad tingimused ja nende roll
Subsurface maxima of phytoplankton biomass in the Gulf of Finland: occurrence, favorable conditions for formation and their role
1.01.2007
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007180 000,00 EEK (11 504,10 EUR)
01.01.2008−31.12.2008228 000,00 EEK (14 571,86 EUR)
01.01.2009−31.12.2009218 880,00 EEK (13 988,98 EUR)
01.01.2010−31.12.2010218 880,00 EEK (13 988,98 EUR)
54 053,92 EUR

Fütoplanktoni jaotus veekogudes (sh Läänemeres) on väga heterogeenne nii horisontaalis kui vertikaalis. Soome lahele suvekuudel omane ressursside vertikaalne eraldatus - valguse allikas on ülal ja toitained pärinevad alumistest veekihtidest - võib stratifitseeritud keskkonnas viia pinna-aluse fütoplanktoni biomassi maksimumi kujunemisele. Maksimumide peenstruktuurile on iseloomulikud kihid paksusega 10 cm kuni paar meetrit (nn "õhukesed kihid"), kus organismide tihedus ületab suurusjärkudes organismide tihedust all- ja ülalpool asetsevates kihtides ja seega mängivad nad olulist rolli mereala ökosüsteemis. Pinna-alused maksimumid on sageli moodustatud potentsiaalselt toksiliste fütoplanktoni liikide poolt. Käesoleva projekti eesmärgiks on hüdrofüüsikaliste, -keemiliste ja -bioloogiliste väljade mõõdistuste ja meteoroloogiliste parameetrite analüüsi abil hinnata fütoplankoni biomassi/klorofülli pinna-aluste maksimumide esinemise ulatust Soome lahes, selgitada välja nende teket soodustavad tingimused/protsessid ja hinnata nende rolli pelagiaali ökosüsteemis, sh mereala kogu algproduktsioonis. Tulemused aitavad paremini mõista Soome lahe pelagiaali ökosüsteemi funktsioneerimist ning annavad vastuse, kas ja kuidas arvestada fütoplanktoni maksimumkihtidega lahe seisundi hinnangute, ökoloogiliste mudelite ja ohtlike vetikaõitsengute ennustuste väljatöötamisel.
The distribution of phytoplankton in water bodies (including the Baltic Sea) is highly heterogeneous, both horizontally and vertically. Typical vertical separation of resources in the stratified Gulf of Finland in summer - light that is supplied from above and nutrients that are supplied from below - could lead to the development of a subsurface maximum. Subsurface maxima contain fine-scale layers ranging in thickness from a few centimeters to a few meters (known as “thin layers”) where densities of organisms are far greater than those above or below the layer, and as a result, thin layers may play an important role in the marine ecosystems. Subsurface maxima are often dominated by potentially toxic species of phytoplankton. The main goal of the project is to estimate the extent of the phytoplankton/chlorophyll a subsurface maxima layers in the Gulf of Finland through hydrophysical, -chemical and -biological measurements and analysis of meteorological parameters, and to determine favorable conditions/processes for their formation and to estimate the role of these layers in the pelagic ecosystem. The results allow to understand better the functioning of pelagic ecosystem of the gulf and to give an answer whether and how the subsurface maxima have to be taken into account when assessing the state, modeling the ecosystem and forecasting harmful algal blooms.