See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT20-32
IUT20-32 "Evolutsioonilised ja kaasaegsed protsessid imetajate ja nende patogeenide populatsioonides (1.01.2014−31.12.2019)", Urmas Saarma, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
IUT20-32
Evolutsioonilised ja kaasaegsed protsessid imetajate ja nende patogeenide populatsioonides
Evolutionary and contemporary processes in populations of mammals and their pathogens
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB320 Süstemaatiline botaanika, zooloogia, zoogeograafia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB280 Loomaökoloogia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.2014116 600,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015116 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016116 600,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017116 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018116 600,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019116 600,00 EUR
699 600,00 EUR

Taotletava projekti eesmärgiks on välja töötada uusi lähenemisi ja meetodeid analüüsimaks ökoloogiliselt ja epidemioloogiliselt oluliste imetajate ning nende patogeenide populatsioone mõjutavaid evolutsioonilisi ja kaasaegseid protsesse. Tuvastamaks suurima mõjuga üldisi ja liigispetsiifilisi faktoreid, on plaanis analüüsida ajaloolisi, keskkonna-, geograafilisi ja inimmõjusid globaalsete ja lokaalsete populatsioonimustrite moodustumisel. Samuti on plaanis läbi viia riskianalüüs, ennustamaks ajalis-ruumilisi kontakte, mis võivad viia infektsioossete haiguste ülekandeni metsikutelt imetajatelt koduloomadele ja inimestele. Käesoleva projektil on lisaks fundamentaalteaduslikult originaalsete probleemide lahendamisele ka väga selged rakenduslikud keskkonna- ja tervisekaitselised eesmärgid, mis on olulised nii kohalikus kui rahvusvahelises kontekstis - projekti tulemuste põhjal tehakse ettepanekud kaitse- ja ohjamiskavade ning tervisekaitsega seotud arengustrateegiate koostamiseks.
This project aims to develop novel approaches and methods to bring new insights into the past and contemporary processes influencing populations of ecologically and epidemiologically important mammals and their pathogens. To identify congruent and specific population processes among mammals and their pathogens we will evaluate the influence of historical, environmental, geographical and anthropogenic factors on the formation of global and local population genetic patterns. Risk assessment will also be used to identify temporal and spatial contacts that may influence the transmission of infectious diseases from wild mammals to domestic animals and humans. The project will be highly relevant from a scientific perspective and will have great applied value for nature conservation, management and healthcare: its results will be used to help government institutions develop conservation and management plans for mammals, and health-care strategies against zoonotic diseases.
Projekti tulemusena töötati välja terve rida uusi lähenemisi ja meetodeid, mis olid esmalt vajalikud käesoleva projekti edukaks läbiviimiseks, aga on nüüd kasutatavad ka laiema teadlaskonna poolt, et senisest oluliselt paremini läbi viia imetajate toitumis-, parasitofauna- ja fülogeograafia uuringuid, aga ka parasiitide fülogeneesi ja leviku ning nende poolt põhjustatud zoonooside epidemioloogilisi analüüse. Nii näiteks töötasime välja uudsed geneetilised meetodid erinevate imetajaliikide ja parasiiditaksonite tuvastamiseks kiskjate väljaheidetest ning näitasime uute meetodite kasutusvõimalusi nii linna- kui looduskeskkonnas loomadega levivate ohtlike parasiitide tuvastamiseks. Samuti näitasime, et kiskjate toitumisuuringutes on meie poolt väljatöötatud geneetiline meetod pea 5x täpsem võrreldes tavapärase morfoloogilise meetodiga, mistõttu on sel oluline mõju tulevastele toitumisuuringutele. Analüüsisime mitme ökoloogiliselt ja epidemioloogiliselt olulise imetajaliigi (hunt, karu, kährikkoer, jt) populatsioonides toimuvaid protsesse nii Eestis kui globaalselt ja näitasime, millised on suurima mõjuga faktorid populatsioonide kujunemisel, geenisiirdes, toitumises, jne. Samuti viisime läbi inimesele kõige ohtlikemate paelusside Echinococcus multilocularis ja E. granulosus geneetilisest globaalse populatsioonigeneetilise analüüsi ning tuvastasime paljudest eri riikidest pärit isolaatide omavahelised evolutsioonilised seosed ja näitasime rahvusvahelise loomakaubanduse olulisust parasiitide geneetilise mitmekesisuse kujunemisel ja nende levimisel maailma eri piirkondade vahel. Projekti tulemused on olulised mõistmaks imetajate ja parasiitide populatsioonides toimuvaid protsesse nii Eestis kui globaalselt, sh zoonootiliste patogeenide ülekannet metsikutelt imetajatelt koduloomadele ja inimestele. Neid teadmisi on võimalik rakendada keskkonna- ja tervisekaitselistel eesmärkidel ning projekti tulemuste põhjal juba on tehtud ettepanekuid kaitse- ja ohjamiskavade koostamisel.