See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9017
ETF9017 "Muutuste kommunikatsioon ja sotsiaalsed praktikad (1.01.2012−31.12.2015)", Margit Keller, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF9017
Muutuste kommunikatsioon ja sotsiaalsed praktikad
Change communication and social practices
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201217 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201317 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201417 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.201517 400,00 EUR
69 600,00 EUR

Grandiprojekti lähtekohaks on sotsiaalsete praktikate teooria, mida kasutatakse tarbimis- ja organisatsiooniuuringute ühendamiseks. Eesmärk on analüüsida, kuidas ja miks professionaalne muutuste kommunikatsioon suudab või ei suuda transformeerida nii koduseid tarbimispraktikaid kui ka organisatsioonide praktikaid. Keskendume järgmistele kitsamatele tarbijaharidusega seotud valdkondadele: säästev tarbimine, finantskirjaoskus, tervisekäitumine ning teisalt organisatsioonide muutumisele, sh nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate innovatsioon, keskkonda säästvate praktikate juurutamine jms. Projekti metodoloogiline lähenemine on peamiselt kvalitatiivne: viiakse läbi intervjuusid, fookusgruppe, osalusvaatlusi nii tarbijatega kui ka organisatsioonide liikmetega, samuti dokumendianalüüsi. Rahvusvahelise koostöö kontaktid on loodud mitmete tarbimissotsioloogide, organisatsiooniuurijatega, samuti teadlastega, kes ühena esimestest kasutavad praktikateteooriad käitumise muutumise analüüsiks. Ühiselt on plaanis mitmete juhtumite võrdlus ja artiklite kaasautorlus. Peamine projekti planeeritav väljund on artiklid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades. Grandiperioodi jooksul on plaanis kaitsta vähemalt kaks doktoritööd ning vähemalt kuus magistritööd. Samuti kuulub grandiprojekti alla käsiraamatu “Sotsiaalne turundus: Eesti kogemused ja võimalused” väljaandmine. Kavas on korraldada rahvusvaheline seminar projekti koostööpartneritele ning teistele muuhulgas praktikateteooriaid kasutavatele tarbimis- ja organisatsiooniuurijatele. Käitumise muutuste ning kommunikatsiooni seoseid avavaid tulemusi tutvustatakse kommunikatsioonipraktikutele loengute ja seminaride abil, samuti kasutatakse neid TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppes. Eesmärk on tulemusi üldistada mudelitesse, millel on seniseid sotsiaalsete praktikate kontseptuaalseid mudeleid täiendav väärtus, sest rahvusvahelistes analoogsetes uuringutes ei ole kommunikatsiooni sügavuti käsitletud. Samuti on tulemustel rakenduslik tähtsus kommunikatsioonispetsialistidele, kes teostavad muutuste kommunikatsiooni nii organisatsioonide sisestele kui välistele sihtrühmadele (nt sotsiaalreklaami ja avalike infokampaaniate vormis). Teadmus selle kohta, kuidas muutustele suunav kommunikatsioon igapäevaelu praktikatega nii inimeste kodudes kui töökohtades suhestub, võimaldab tõsta nii kommunikatsiooni teostajate kui auditooriumi kommunikatiivset pädevust.
The grant project proceeds from the practice-theory approach, which is used to bridge consumption and organization studies. The objective is to analyze how and why communicative interventions bring about change in domestic consumption practices and workplace practices or fail to do so. We focus on the following areas of practice transformation: consumer literacy (e.g. sustainable consumption, financial literacy and health related issues etc.) and organizational change (e.g. ICT innovation, introduction of new pro-environmental practices at workplaces, etc). The project is methodologically primarily qualitative using interviews, focus groups, participant observations to study practices in actually lived contexts. Both consumer households and various Estonian organizations will be researched. International cooperation contacts have been established with consumption and organization sociologists as well as researchers pioneering practice theory inspired behaviour change studies with whom the comparison of case studies and co-authoring of articles is intended. The main planned output of the project will be articles in international peer-reviewed journals. At least two PhD dissertations and at least six master’s theses will be completed within the project. In addition, the grant involves publication of the handbook “Social marketing: experiences and possibilities in Estonia”. Our intention is also to organize a medium-scale international seminar for the project partners and wider practice theory inspired research community. We also plan to conduct workshops and lectures about behaviour change communication for communication practitioners as well as implement the results of the research on the bachelor, master and doctorate level teaching at the Institute of Journalism and Communication of the University of Tartu throughout the duration of the project. We aim at generalizing the role of communication in different practice change settings into models that can complement the existing models, because the communication element has not been sufficiently studied in the practice change research. These models can also be applied in planning further practice change oriented communication both within organizations and targeted at larger audiences outside organizations. Information on how communication messages are appropriated into everyday lives of people can raise communicative literacy of both the communicators and audiences.
Grandiprojekti peamine tulemus on sotsiaalsete praktikate teooriast lähtuva sekkumiste ja sotsiaalsete muutuste programmide kontseptsiooni väljatöötamine, milles keskendutakse lisaks praktikaelementide (Shove et al 2012) - tähenduste, oskuste ja materiaalsete objektide - muutmisele ka sotsiaalsele interaktsioonile, eeskätt praktikaid lõimivale kommunikatsioonile. Käsitleme nii indiividide tarbimispraktikate muutusi kui ka organisatsioonide toimimisharjumusi. Pakume välja praktikate tiheduse ja hõreduse; sotsio-materiaalse võrgustiku, koordineerivate agentide mõisted, millel on lisaks teadusuuringutes kasutamisele ka rakenduslik potentsiaal. Samuti on välja arendatud praktikatepõhine meediadiskursuse vastuvõtu mudel, mis keskendub soorituspositsioneeringutele. Need kajastavad praktikate, meediasisu ning indiviidide omavahelisi suhteid (st kas orientatsiooni muutustele või praktikate säilitamisele). Projekti raames teostati ka arvukalt empiirilisi uuringuid tarbimispraktikatest, organisatsioonide muutustest ning innovatsioonist. 2016 kevadel ilmunud ajakirja Environmental Policy and Governance erinumber on üks olulisemaid grandi saavutusi: iseäranis M. Kelleri esmaautorsusega ülevaateartikkel, mis analüüsib sotsiaalsete sotsiaalsete muutuste käsitluse tugevusi ja nõrkusi võrdlevalt teiste analoogsete lähenemistega ning esitab praktikatepõhiste sekkumiste põhisoovitused poliitikakujundajatele. Ilmunud on 10 (1.1.); 1 (1.2) ja 2 (3.1) artiklit; 1 monograafia (2.1), üks õpik ning arvukalt muid publikatsioone. Kaitsti üks doktoritöö ning 14 magistritööd. Valmimisel on veel 3 doktoritööd. Hulgaliselt tehti teaduse populariseerimistegevusi, sh rakenduslikke konsultatsioone. Grandiprojekti raames algatati ka ambitsioonika rahvusvahelise kogumiku Routledge Handbook on Consumption koostamine, mis kaasab maailma tarbimisuuringute tippteadlased. Vastutav täitja M. Keller on raamatu esimene toimetaja ning ka ühe otseselt grandiprojekti tulemustest väljakasvanud peatüki kaasautor (koos T. Vihalemmaga). Kogumik ilmub 2017.