Eesti Teadusinfosüsteem

Eesti naised külastavad aastas ligikaudu 200 000 korral günekoloogi, ligi kolmandikul juhtudest diagnoositakse bakteriaalne vaginoos või vaginaalne kandidiaas. Paljudel naistel alluvad need seisundid halvasti ravile või kipuvad korduma. Sage antimikroobsete ravimite tarvitamine on aga seotud kõrvaltoimetega ning ühtlasi soodustab ravimiresistentsuse levikut keskkonnas, seepärast on oluline arendada alternatiivseid ravimeetodeid. Vaginaalseid probiootilisi tooteid on turul rohkesti, kuid enamasti sisaldavad nad baktereid, mille kohta käiv info on puudulik nii tarbijal kui tootjal - sageli piirdub see bakteri perekonnanimega, puudub isegi liiginimi, rääkimata tüve tähisest. Seega on suur vajadus uute efektiivsete ja ohutute ravi-profülaktiliste reproduktiivtrakti-spetsiifiliste probiootikumide järele. Kavandatavas uuringus kasutatakse probiootilisi Lactobacillus crispatus tüvesid, mis on isoleeritud Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS suguteede mikrobioota uuringute käigus ning millega on teostatud vajalikud in vitro katsed ning ka ohutuse katse tervetel vabatahtlikel. Uuring näitas, et nende tüvede tarbimine on ohutu (ei olnud kõrvaltoimeid) ja ilmnes positiivne nihe vaginaalses mikrobiootas (Nugenti skoori vähenemine). Järgnevalt on plaanis kliinilised katsed tüvede efektiivsuse määramiseks terviseprobleemidega patsientidel (bakteriaalne vaginoos, vaginaalne kandidiaas). Uuringu põhieesmärgiks on tõestada uudsete tõenduspõhiste bioaktiivsete probiootikumide tupepõletike vastast toimet, mis väljendub nii kliinilises kui ka mikrobioloogilises paranemises.