See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9450
ETF9450 "Pestitsiidijääkide mõju tolmeldajate korjekäitumisele ja füsioloogiale (1.01.2012−31.12.2015)", Marika Mänd, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF9450
Pestitsiidijääkide mõju tolmeldajate korjekäitumisele ja füsioloogiale
Impact of pesticide residues on the foraging behaviour and physiology of pollinators
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201214 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201314 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201414 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.201514 400,00 EUR
57 600,00 EUR

Pestitsiidide kasutamist peetakse üheks olulisemaks kimalaste ja ka meemesilaste arvukuse vähenemise põhjuseks Euroopa põllumajandusmaastikes. Samas on praeguseks väga vähe teada, kuidas pestitsiidide jääkide pikaajaline toime mõjutab mesilaste korjekäitumist ja füsioloogilist seisundit. Mesilaste korjekäitumisest sõltub mitmete põllukultuuride saagikus ja seetõttu on väga tähtis vähendada tolmeldamisaktiivsust mõjutavaid kahjulikke tegureid. Antud projekti eesmärgiks on: (i) Hinnata insektitsiidi jääkide toimet ja erinevate pestitsiidide pikaajalist koostoimet nii kimalaste kui ka meemesilaste korjekäitumisele ja füsioloogilisele seisundile. Hüpotees: erinevate pestitsiidide koostoime tagajärjel tekkinud kõrvalmõjud kahjustavad mesilaste haudme arengut, paljunemist ja korjekäitumist, tuues kaasa tolmeldamise vähenemise või täieliku kadumise. (ii) Uurida biotõrjes kasutatavate preparaatide subletaalsete dooside ja kandurainete potentsiaalseid kõrvalmõjusid kimalaste paljunemisele, korjekäitumisele ja füsioloogilisele seisundile. Hüpotees: biopreparaadid, mida kasutatakse taimehaiguste tõrjes on nii kontaktselt kui ka toiduga manustamisel mesilastele ohutud. Kimalaste füsioloogiline seisund isegi veidi paraneb tänu preparaadis olevatele antagonistlikele seentele, kes suruvad alla mesilase kehapinnal olevate patogeensete mikroorganismide arengu. (iii) Selgitada pestitsiidide subletaalsete dooside pikaajalist toimet kimalaste füsioloogilisele seisundile. Hüpotees: Mõnede insektitsiidide subletaalsete doosidega kokkupuute tulemusel võivad kimalaste regulaarsed hingamisrütmid, sealhulgas rütmilised süsihappegaasi väljalasked, peaaegu täiesti kaduda. Tsüklilise hingamise lõppemine võib viia olulise veekaotuseni ja seeläbi mõjutada mesilase toidukogumisvõimet ja ka ellujäämist. Selle uurimuse tulemused annavad vajalikku teavet nii pestitsiidide registreerimisega tegelevatele ametkondadele pestitsiidide kasutamise regulatsioonide väljatöötamiseks, kui ka maaviljelejatele, et leida võimalusi mesilaste kaitsmiseks pestitsiidide mürgistuste eest. Need uued teadmised aitavad kaasa nii meemesilaste kui ka looduslike tolmeldajate kaitsestrateegiate arendamisele ning põllukultuuride tolmeldamise tagamisele.
Use of agro-chemicals have been suggested to be as possible contributors to the declines of bees in several European countries. At present there is still little knowledge as to the sublethal and chronic impacts of pesticides on the foraging behaviour and the physiological state of bumblebees as well as honey bees. The foraging activities of bees have significant economic consequences for crop production, and therefore it is extremely important that factors that lower their pollinating activity are minimised The aims of this project are: (i) to assess the effects of sublethal and chronic doses of insecticides and their combinations with other pesticides on the foraging behaviour of bumblebees. The hypothesis: synergistic side-effects of pesticides impair the development of brood, reproduction and foraging behaviour which can result in decreased or complete loss of pollination; (ii) to determine potential sublethal side-effects of biological control agents (BCAs) and biosafety of the optimal carriers and carrier mixtures of BCAs on the aspects of bumblebee reproduction, foraging behavior and physiological state of bumblebees. The hypothesis: the use of BCAs containing antagonistic fungi against plant diseases is safe for bees by direct and oral exposure. The physiological state of bumblebees may even improve due to suppressive effect of BCAs on the pathogenic microorganisms usually present on the bodies of bees. There is no such effect when BCAs containing entomopathogenic fungi are used. (iii) to study the effects of sublethal and chronic doses of insecticides and their combinations with other pesticides on the physiological state of bees. The hypothesis: The sublethal and chronic doses of some insecticides decreases the number of regular bursts of CO2 of discontinuous gas exchange cycles, which may lead to the water loss and thereby affect the foraging ability of bees. The results will inform policymakers in formulating pesticide use regulation in fields to help minimise the threat of pesticides to bees and will guide growers by contributing to a better understanding of any ability of bees to detect and avoid insecticide-treated forage and the complex processes following sublethal pesticide poisoning of bees. These new insights will aid the development of strategies to protect both wild and domestic pollinators that aim to conserve pollinators and to guarantee crop pollination.
Projekti eesmärgiks oli hinnata insektitsiidi jääkide toimet ja erinevate pestitsiidide pikaajalist koostoimet kimalaste korjekäitumisele, füsioloogilisele seisundile ning uurida biotõrjes kasutatavate preparaatide subletaalsete dooside potentsiaalseid kõrvalmõjusid kimalastele. Töötati välja metoodika võimaldamaks hinnata pestitsiidide subletaalset mõju mesilaselaadsetele putukatele. Katsed püretroididega näitasid, et nii niiskes kui ka kuivas keskkonnas säilis kimalastel tsükliline gaasivahetus, mis aga lükkab ümber veekokkuhoiu hüpoteesi, et putukatel esinev katkendlik gaasivahetus on adaptiivseks mehhanismiks vähendamaks veekadu. Esmakordselt näidati, et mitmed putukate käitumuslikud vastusreaktsioonid ja personaalsus on seotud putuka puhkeoleku ainevahetustaseme ja hingamisfüsioloogiaga. Madalama ainevahetustasemega isendite spetsiifiline käitumine suurendas nende ellujäämist. Selgus, püretroidide subletaalsete dooside toimel kadusid kimalastel gaasivahetusrütmid ja asendusid pideva hingamisega ning seetõttu suurenes üldine veekadu. Tau-fluvilinaadi ja tebukonasooli koostoimel tõusis kimalaste suremus, mis pikaajalise toime korral võib kimalasperede eluvõimet oluliselt mõjutada. Testiti ka biofungitsiidi Prestop-Mix ja seal sisalduva inertse komponendi kaoliini mõju kimalaste füsioloogiale. Kaoliin suurendas töödeldud kimalastel kutikulaarset veekadu ja vähendas nende ellujäämust, samas kui preparaadi Prestop-Mix puhul seda ei täheldatud. Selle tulemuse põhjal võib rõhutada, et alati on oluline pöörata tähelepanu mitte ainult preparaatide aktiivsetele toimeainetele vaid ka nende inertsetele koostisosadele. Avamaastikul kasutamiseks töötati välja biotõrje tehnoloogia, kus preparaatide kandjatena kasutati kimalasi. Viimased levitasid efektiivselt tõrjeagenti Gliocladium catenulatum aed-maasika õitele hahkhallituse tõrjeks. Vaatamata suhteliselt madalale spooride arvukusele aed-maasika õitel, olid need jaotunud põllul olevate õite vahel ühtlaselt ning tagati efektiivne haigustõrje. Kokku avaldati 28 ISI WOSi artiklit, kaitses üks doktorant ja 10 magistranti.