Käesolev uurimisprogramm käsitleb linnaregioonides toimuvaid geograafilisi protsesse. Eesmärgiks on selgitada välja rahvastiku ruumilise
mobiilsuse (välisränne, siseränne, igapäevamobiilsus) ja sotsiaal-ruumilise segregatsiooni omavahelised seosed linnaregioonide arengu
mõjutajana. Uurimistöö keskendub põhiosas Eestile ja Ida-Euroopale ning tugineb peamiselt olemasolevatele ja edasiarendatavatele suurtele
kvantitatiivsetele mikroandmebaasidele (rahvaloendused, rahvastikuregistrid, mobiilpostisioneerimise andmed). Uurimistöö tulemusena
a) paranevad teadmised geograafilistest protsessidest ja nende mõjudest linnaregioonides; b) jätkatakse rahvusvahelise ruumilise mobiilsuse ja
linna- ja regionaaluuringute teadmuskeskuse arendamist; c) tõuseb geograafia-, linna- ja regionaaluuringute alase õppetöö tase Tartu Ülikoolis
ja doktoriõppe edukus ning d) antakse panus innovaatiliste ja säästvat arengut toetavate meetodite arendamiseks Eesti linna- ja regionaalplaneerimises.
This research programme examines the links between various forms of spatial population mobility (external and internal migration, temporary
mobility) and residential segregation for addressing the challenges facing sprawling urban regions, with a particular focus on Estonia and East
Europe. Research is mainly based on large scale quantitative microdata, such as population censuses, population registers, and mobile phone data.
The results of the research programme contribute to the a) better understanding of geographic processes and their consequences in urban
regions; b) development of international knowledge centre for spatial mobility, urban and regional research; c) enforces MSc and PhD studies in the same
field at the University of Tartu; and d) smart, sustainable and inclusive spatial planning practices and urban development in Estonia.
Uurimisprogrammi „Rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng“ käsitles linnaregioonides toimuvaid geograafilisi protsesse. Kõige olulisemad tulemused olid järgnevad.
Euroopa segregatsiooni võrdlevuurimus näitas, et elukohaerinevused jõukamate ja vaesemate elanik vahel kasvavad kõikjal Euroopas. Tegemist oli esimese uuringuga, mis selgitas maksimaalselt võrreldavatele andmetele tuginedes terviklikult Euroopa linnades toimuvaid ruumilisi protsesse ning seda juhtisid meie uurimisrühma liikmed koostöös Delfti Tehnoloogiaülikooli teadlastega (segregationeurope.eu). Lisaks arvukatele teadusartiklitele ilmus ka kaks raamatut: „Socio-Economic Segregation in European Capital Cities: East Meets West“ (Routledge 2016) ja „Housing Estates in Europe Poverty, Ethnic Segregation and Policy Challenges“ (Springer 2018).
Mobiilitelefonide põhiste ruumilise mobiilsuse metoodikate arendamine, sh. tegevusruumi põhise mobiilsuse ja segregatsiooni metoodika väljaarendamine, mis võimaldab analüüsida nii ajaliselt ja ruumiliselt detailselt seda, kus erinevad rahvastikurühmad (näiteks rahvusrühmad) elavad, töötavad, koolis käivad ja vaba aega veedavad. Tegemist on kogu maailmas unikaalse andmetaristuga, mis toob Mobile Tartu konverentside sarja nime all Eestisse eriala juhtivad teadlased kogu maailmast (mobiletartu.ut.ee). Lisaks arvukatele artiklitele ilmus ka temaatiline ajakirja erinumber „Mobility, Communication, and Urban Space“ ajakirjas „Journal of Urban Technology“ (2014).
Uurimisprogrammi raames arendati Tartu Ülikooli inimgeograafia õppetoolis välja ruumilise mobiilsuse ja linnauuringute teadmuskeskused, Mobiilsusuuringute Labor ning TÜ rände- ja linnauuringute keskus.
Teadustulemustel on oluline rakenduslik väärtus. OECD palus meil kirjutada peatüki oma mõjukas raportis „Divided Cities“ (2018). Tulemuste rakendamine on toimunud „Eesti inimarengu aruanne 2016/2017“ (inimareng.ee), rakendusprojekti RITA-Ränne (ranne.ut.ee) ja koostatava "Eesti lõimumiskava" kaudu.