"Sihtfinantseerimine" projekt SF0282121s02
SF0282121s02 "KLIIMAMUUTUSE MÕJU MÄRGALADE STRUKTUURILE JA TALITLUSELE (1.01.2002−31.12.2005)", Edgar Karofeld, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut.
SF0282121s02
KLIIMAMUUTUSE MÕJU MÄRGALADE STRUKTUURILE JA TALITLUSELE
Climate change impact on the structure and functioning of wetlands
1.01.2002
31.12.2005
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituutkoordinaator01.01.2002−31.12.2005
PerioodSumma
01.01.2002−31.12.2002730 000,00 EEK (46 655,50 EUR)
01.01.2003−31.12.2003724 000,00 EEK (46 272,03 EUR)
01.01.2004−31.12.2004814 000,00 EEK (52 024,08 EUR)
01.01.2005−31.12.20051 050 000,00 EEK (67 107,23 EUR)
212 058,84 EUR

Analüüsid näitasid tormisuse kasvu viimasel 50 aastal ja rannaprotsesside aktiivsuse olulist tõusu alates 1980st. Tehti kindlaks veetaseme tõusu suurus lahtedes sõltuvalt tuule kiirusest, suunast ja lahe parameetritest. Tuule kiiruse kasvades 28m/s kuni 30m/s tõuseks veetase Pärnu lahes 240 cm-lt 290 cm-ni. Kui tsüklonaalne tegevus aktiviseeruks XXI sajandi lõpuks veelgi ja aasta keskmine tuule kiirus tõuseks praeguselt suviselt näitajalt talvise tasemeni, tõstaks see nt. Pärnu lahes keskm. veetaseme 30 cm võrra ja tormidega kaasneva ajuveetaseme kuni 250 cm-ni. Kõige olulisemad rannajoone asendi ja -profiilide muutused toimuvad tugevate tormide, kõrge veetaseme ja jäävaba mere koosmõjul. Liivarandade taandumine ja maasäärte juurdekasv on kiirenenud. Nt. Kelba maasääre pindala suurenes 1900-1955 keskm. 125 ja 1990-1995 ca 2800 m2 aastas. Setete ristirändel moodustuvate maasäärte aastane juurdekasv on kuni tuhat korda väiksem kui pikirändel moodustuvatel maasäärtel. Rekonstrueeriti muutused Männikjärve raba niiskustingimustes viimase ca 4300 aasta jooksul. Viimase 50 aasta jaanuarmärts kuukeskmise õhutemperatuuri tõus soo-uurimisaladel oli 4.5oC, summaarne sademete tõus oktoober-märtsis oli 91 mmm ning vegetatsiooniperioodi algus saabus 20-30 päeva varem. Peenar-älves mikromaastikes mõõdetud kuni 7 cm sooveetaseme langus võib olla klimaatiliseks teguriks looduslike rabade keskosade suurenenud puistuga katvuseks. Tõestati toitaineterikkama põhjavee tõus põuastel suvedel raba turbalasundi ülemiste kihtideni, mõjutades taimede kasvu ja turba akumulatsioonis. Tehti kindlaks, et nekrootsed turbasamblalaigud esinevad kõigil raba mikrovormidel ja et nende edasine areng sõltub eelkõige kõrgusest veetasemest. Näidati, et süsiniku akumulatsioon sfagnumkattega aladel on mudaälvestes asendunud süsiniku mineralisatsiooniga 50-60 g C m-2 a-1, mis veelgi kiirendab muutusi taimkattes ja mikrotopograafias.
Analysis indicates an increase in storminess over the last half-century. The activity of shore processes has increased substantially since 1980s. The affect of wind speed, direction and bay parameters on water level rise in semi-enclosed bays was determined. A wind speed increase from 28 to 30 m/s yields a 50 cm higher surge (240 cm vs. 290 cm) in Pärnu Bay. Should cyclonic activity increase more by the end of the 21st century, and the mean wind speed achieve current winter values, the average sea level in Pärnu Bay would rise ca 30 cm and the heights would grow from 100 to 250 cm. The biggest changes in shoreline position and profiles were attributable to strong storms, high water levels and ice-free sea. Recession of sandy beaches and increment of spits has intensified. An increase in the area of the Kelba spit has been ascertained: ca 125 and 2800 m2/yr in 1990-1995 and 1900-1955, respectively. Changes in Männikjärve bog surface wetness were reconstructed for last ca 4300 yr. The 50 yr monthly air temperature in the studied bogs has increased an average of 4.5o C in January-March, total precipitation increased 91 mm in October-March, and the vegetation period increased by 20-30 days. Up to 7 cm lowered water table in the ridge-hollow microforms could account for increased tree cover growth on the natural bogs. During droughty summers groundwater migrates to the surface layers of peat and influences plant growth and peat accumulation. Necrotic Sphagnum patches occur on all types of bog microforms and their development depends of the position above the water table. Changes in the plant cover and bog microtopography affects the bog carbon budget. Accumulation of C as peat in Sphagnum covered areas is replaced by mineralization of 50-60 g C m-2/yr in mud-bottom hollows with bare peat surface.