"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5794
ETF5794 (ETF5794) "Jõgede vääriselupaigad maastiku ökovõrgustiku kujundajana ja liigilise mitmekesisuse suurendajana (1.01.2004−31.12.2006)", Valdo Kuusemets, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF5794
Jõgede vääriselupaigad maastiku ökovõrgustiku kujundajana ja liigilise mitmekesisuse suurendajana
Valuable habitats of rivers as elements of ecological networks and systems increasing biodiversity
1.01.2004
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedT510 Kronoloogia, vanusemääramise tehnoloogia1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2005−31.12.200594 117,65 EEK (6 015,21 EUR)
01.01.2006−31.12.200696 000,00 EEK (6 135,52 EUR)
18 541,89 EUR

Jõgede väärtuslikkuse määrab nende sängi looduslikkus, kaldataimestiku seisund, inimmõju ja maakasutus kaldavööndis, puhvertsoonide olemasolu jõgede kallastel. Kultuurmaastikus on eriti oluline tagada selliste jõelõikude olemasolu piisavas ulatuses ja piisava tihedusega, mis võivad olla elupaikadeks paljudele haruldastele liikidele.Projekti eesmärgiks on selgitada: 1. Kuidas sõltub bioloogiline mitmekesisus väärtuslike jõelõikude kaldataimestiku iseloomust ja maakasutusest. Eesmärgiks on leida seoseid, kuidas taimede ja putukate mitmekesisus on sõltuvuses maastikulisest mitmekesisusest, jõgedeäärsete koosluste iseloomust ja nende kasutusest ning pakkuda välja võimalikke lahendusi kaldakoosluste kujundamiseks ja hooldamiseks, et tagada elupaiku võimalikult paljudele liikidele. 2. Milline on jõgedeäärsete puhvervööndite kui võimalike ühenduskoridoride osa teatud liikide migreerumisel ühelt tuumalalt või elupaigalt teisele. Projekti eesmärgiks on välja selgitada erinevate putukaliikide migreerumisulatus ja selle võimalik seos kaldataimestikuga. 3. Kuidas sõltub jõgedeäärsete elupaigatüüpidega seotud haruldaste liikide mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) esinemine väärtuslikest jõelõikudest ja jõgedeäärsete elupaikade seisundist, iseloomust (taimeliikide esinemisest), maakasutusest ja paiknemisest. Eesmärgiks on uurida nende putukaliikide vajadusi elupaiga suhtes. 4. Missugused on tolmeldajate kui ökosüsteemi ühe lüli seosed niidu ja metsa/põõsastiku kooslustega ja maastikulise struktuuriga. Projekti eesmärgiks on välja selgitada tolmeldajatele vajalike elutingimuste ja maastiku struktuuri vahelisi seoseid Uurimistöö tulemusena on võimalik välja selgitada taimkatte ja erinevate putukarühmade esinemise seosed ja liigirikkus erinevates kaldaäärsetes taimekooslustes sõltuvalt maakasutusest ja inimmõjust. Otsitakse seoseid liigirikkuse, maakasutuse ja erinevate maastikuliste indeksite vahel, jõgede kui ökoloogiliste koridoride rolli liikide migreerumisel ja maakasutuse mõju liikide populatsioonide fragmenteerumisele.
The value of rivers can be estimated by the extent of natural conditions of the river valley, the state of the riparian communities, the human impact and the land use of the riparian communities, the extent of riparian buffer zones. In case of cultural landscapes, it is important to ensure this kind of river parts in needed extent and with needed density that could be habitats for many different species. The main objective of the projects is to investigate: 1. How is the biodiversity dependent on the nature of riparian plant communities and landuse. The objective is to find relations how diversity of plants and insects are related to the riparian landscape diversity and land use, and to find best solutions for creating and maintaining riparian communities. 2. Which is the role of buffer zones as connecting corridors for migration of different species from one core area or habitat to another. The objective is to investigate the relations between the insect migration and riparian plant communities. 3. How does the presens of rare species as clouded apollo (Parnassius mnemosyne) and dragonfly (Ophiogomphus cecilia) depend on the state and composition of riparian plant communities. The objective is to investigate requirements of these insect species for the habitat. 4. What are the relations between pollinators and the composition of plant communities and landscape structure. The objective is to find relations between the environmental requirements of pollinators and landscape structure. As the result of the study, it is possible to find relations between findings of different insect species and plant communities, the dependence of biodiversity on the riparian habitat types and their land use. The relations between biodiversity, landuse and landscape indexes, the role of rivers as ecological corridors and the impact of landuse to the fragmentation of species populations will be found.