"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6893
ETF6893 (ETF6893) "Elukestev õpe formaalharidussüsteemis osalejate vaatevinklist (1.01.2006−31.12.2008)", Rein Vöörmann, Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
ETF6893
Elukestev õpe formaalharidussüsteemis osalejate vaatevinklist
Lifelong learning in the formal education system through the lens of participants
1.01.2006
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. Sotsiaalteadused 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006132 000,00 EEK (8 436,34 EUR)
01.01.2007−31.12.2007132 000,00 EEK (8 436,34 EUR)
01.01.2008−31.12.2008132 000,00 EEK (8 436,34 EUR)
25 309,02 EUR

1970. aastate algul UNESCO poolt tõstatud idee elukestvast õppimisest on tänapäeval pälvinud nii akadeemiliste ja poliitiliste ringkondade kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. See on tingitud eelkõige asjaolust, et õppimine, laiemalt aga teadmiste omandamine tervikuna on globaliseeruvas maailmas hõivamas aina olulisemat kohta inimese elus, sest me liigume ühiskonda, kus täiskasvanute õppimine on majandusliku ellujäämise üks tingimusi. Elukestva õppe problemaatika on äärmiselt aktuaalne ka Eestis, seda vaatamata paljukiidetud Eesti inimeste kõrgele tööalasele kvalifikatsioonile. Tegelikkuses kvalifitseeritud tööjõudu ikkagi napib. Käesolev projekt käsitleb täiskasvanute (so inimeste, kelle peamine sotsiaalne roll ei ole õppimine) õppimist formaalharidussüsteemis, kusjuures küsimusele lähenemise uudsus seisneb eelkõige selles, et neid seoseid analüüsitakse ühiskonna institutsionaalse ülesehituse kontekstis ja teiste Euroopa riikide taustal. Täiskasvanute õpingute jätkamise uurimine formaalharidussüsteemis on tingitud asjaolust, et just siin on täheldatav viimastel aastatel ilmnenud väljalangejate arvu kasv, mis omakorda muudab problemaatiliseks elukestva õppe idee. Projekti käigus püütaksegi analüüsida kas ja kuidas kogu ühiskonna institutsionaalne ülesehitus mõjutab õpingukarjääride kujunemist, millised on täiskasvanute õppimist soodustavad või takistavad tegurid, kuivõrd täiskasvanu tunnetab ja teadvustab end õppijana jne. Neile küsimustele vastuse leidmiseks on kavandatud küsitlus reaalselt formaalharidussüsteemis õppivate täiskasvanute hulgas. Seejuures on tegemist stratifitseeritud valimiga - vastavalt haridustasemele.
The idea of lifelong learning, first introduced by UNESCO in the beginning of 1970s, has received much more attention during the last years by researchers, politicians as well as by international organizations. Globalisation and on-going development of the knowledge-based society require new skills and competence. We have moved from a world where most people could expect to undertake little or no education after adolescence, to one where such education is a condition of economic survival. These questions are very urgent in Estonia as well despite the fact that Estonian employees are known as people with high qualification. The fact is also that there is a shortage of highly qualified workers in Estonia. This project deals with the problem of adults’ continuing studies in the formal education system (basic, secondary and tertiary level) as from the lifelong learning perspective, there is a highly disturbing trend in the upper secondary education: the proportion of those not passing is increasing, the proportion not completing upper secondary education is increasing. These groups run the risk of being left outside lifelong learning. The project suggests a new evolutionary approach. We assume that country-specific institutional systems (for example, education system, employment system, welfare state regime etc) are closely interrelated and complementary and yield strikingly different outcomes of analogous political reforms. It gives opportunity to compare Estonia in the backdrop of other European countries. Questions under investigation are as following: whether or not institutional framework of the society influences study careers, motivation of studies, experienced obstacles and support, perspectives after studies, assessment procedures etc. In these purposes a specific survey among actual participants will be carried out. A stratified sample (by level of education) will be drawn and adults will be contacted through institutions of formal educational system.