See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM04-15
EKRM04-15 "Emakeele Seltsi keeletoimkonna kui kõrgeima keelekorraldusliku otsustuskogu tegevuse korraldamine (1.01.2004−31.12.2004)", Tiit-Rein Viitso, Emakeele Selts.
EKRM04-15
Emakeele Seltsi keeletoimkonna kui kõrgeima keelekorraldusliku otsustuskogu tegevuse korraldamine
1.01.2004
31.12.2004
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Emakeele Seltskoordinaator01.01.2004−31.12.2004
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.200450 000,00 EEK (3 195,58 EUR)
3 195,58 EUR

Projekti üldiseks eesmärgiks on Emakeele Seltsi keeletoimkonna tegevuse tulemuslik jätkamine ajavahemikus 2004—2008. Konsensuse alusel töötava keeletoimkonna alaliseks, Emakeele Seltsi põhikirjast tulenevaks ülesandeks, mille on aktsepteerinud ka Vabariigi Valitsus 3. 10. 1995. a määrusega nr 323 (,,Eesti kirjakeele normi kehtestamise korra kinnitamine, RT I 1995, 79, 1349), on teha norminguid ja otsuseid häälduse, õigekirjutuse, sõnamoodustuse ja -muutmise osas, mis sellistena on õigekeelsussõnaraamatute ja normatiivsete grammatikate koostamise aluseks. Emakeele Seltsi keeletoimkonda dubleerinud ja suurel määral samadest isikutest koosnenud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni tegevuse lakkamise järel on Emakeele Seltsi keeletoimkond ainus organ, kel on õigus kehtestada või muuta vastavaid norme. Lähiaastatel peab Emakeele Seltsi keeletoimkond ühelt poolt seoses uue ajakohastatud õigekeelsussõnaraamatu ettevalmistamisega ning teiselt poolt seoses ametlikult ja avalikult käsutatava eesti keele kvaliteedi jätkuva halvenemisega viimase 13 aasta kestel kavandama mõningaid strateegilisi samme olukorra muutmiseks paremuse poole. Vajalik on asuda suhtlema meedia ja võimustruktuuridega (eeskätt keeleinspektsiooniga), intensiivistada tööd seniste normide otstarbekuse hindamisel ja normide täpsustamisel. See töö nõuab enamasti ka olukorra seiret, mida ei suuda teha seni täielikult vabatahtlikul alusel töötanud keeletoimkond, vaid seda tuleb tellida asjaomast teavet valdavatelt või hankida suutvatelt asjatundjatelt, valdavalt Eesti Keele Instituudi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli praegustelt või endistelt töötajatelt. Samuti oleks vaja mõnel määral kompenseerida keeletoimkonna liikmete aja- ja töökulu, sh Eesti eri linnades asuvate liikmete ja lisaks koosolekutele kutsutavate asjatundjate kulutused keeletoimkonna koosolekutel osalemiseks, mis toimuvad üldjuhul kas Tallinnas või Tartus