"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT232
PUT232 (PUT232) "Metsa aluspinna struktuur ja hooajaline dünaamika mitme vaatesuuna kaugseirest. (1.01.2013−31.12.2016)", Jan Pisek, Tartu Observatoorium.
PUT232
Metsa aluspinna struktuur ja hooajaline dünaamika mitme vaatesuuna kaugseirest.
ForESt undersTory StructurE and sEasonal Dynamics by multi-angle remote Sensing (EST SEEDS)
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.5. MetsandusteadusB430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)70,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia30,0
AsutusRollPeriood
Tartu Observatooriumkoordinaator01.01.2013−31.12.2016
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201324 480,00 EUR
01.01.2014−31.12.201446 480,00 EUR
01.01.2015−31.12.201546 480,00 EUR
01.01.2016−31.12.201646 480,00 EUR
163 920,00 EUR

Aluspinna taimestik on boreaalsete metsade kõige mitmekesisem ja vähem mõistetud komponent. Käesoleval hetkel on satelliitkaugseire ainus tehnoloogia, mis võimaldab järjepidevaid mõõtmisi suurel alal pikema ajavahemiku jooksul. Mitme vaatesuuna kaugseire võimaldab kirjeldada pinna omadusi, mida ei saa eraldada ühest suunast mõõdetud andmetest. Rakendatakse uudset metoodikat mitme vaatesuuna kaugseireandmetest peegeldusteguri leidmiseks ja boreaalsete metsade aluspinna struktuuri hooajalise muutlikkuse jälgimiseks. Metoodikat ja tulemit testitakse ja kontrollitakse põhjalikult erinevatel Eesti proovialadel. Eesti on suurepärane ja ainulaadne koht dünaamika uurimiseks ja tulemuste kontrolliks, kuna üsna väikses piirkonnas on väga erinevat tüüpi boreaalseid metsasid. Tulemused kaasatakse sobilikesse ökosüsteemi mudelitesse.
Understory vegetation is the most diverse and least understood component of boreal forests. Satellite remote sensing is the only technology currently able to provide consistent data over a large area and longer period of time. Multi-angle remote sensing enables us now to describe surface properties by means that are not possible using mono-angle data. A novel methodology working with multi-angle remote sensing data will be implemented and expanded to retrieve reflectance and track seasonal changes of forest understory structure in the circumpolar boreal region. Rigorous testing and validation of the methodology and product over diverse set of test sites in Estonia - excellent and unique location to study the dynamics and validate our results for different boreal forest types within a relatively small region due to presence of very diverse types of forest. Incorporation of the results into the appropriate ecosystem models.
Alustaimestik on ülemaailmselt metsade kõige mitmekesisem kuid samas vähem mõistetud komponent. Alustaimestiku kooslused omavad olulist mõju puurinde suktsessioonile ja toitainete ringlusele. Kuigi alustaimestikku puudutavad prognoosid on olulised, on nad pikka aega olnud oma loomult keerukad. Käesolev projekt on andnud lootusrikkaid tulemusi mitme vaatesuuna kaugseire abil metsa alustaimestiku kohta informatsiooni hankimisel. Andmete töötlemisel kasutatud metoodika kogu metsa signaalist alustaimestiku osa eraldamiseks võimaldab parandada näiteks lehepinnaindeksi (LAI) või hõreda taimestikuga kaetud aladel neeldunud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse osakaalu (fAPAR) hinnanguid, aga ka uurida alustaimestiku fenoloogiat. Meie tulemused on eriti kasulikud põhjapoolkera metsade hooajalise dünaamika kaartide koostamiseks, võimaldades eraldi vaadelda alustaimestiku muutlikkust, mis on põhiline määramatuse allikas kevadise tärkamise ja sügisese närbumise tuvastamisel. Alustaimestiku muutlikkuse info lisamine ökoloogilistesse- ja maakattemudelitesse, mis suudavad arvesse võtta mitmekihilist taimkatet, parandab taimkatte dünaamika tulemite kvaliteeti ning ennustuste ulatust. Selle Eesti-põhise uurimisteema kõik püstitatud eesmärgid on täidetud, projekti raames on valminud üle 16 eelretsenseeritud artikli juhtivates teadusajakirjades. Projekti tulemusi on esitletud suuliste ettekannetega valdkonna tipptasemel rahvusvahelistel konverentsidel. Tulemused on leidnud äramärkimist ka välismeedias.