See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8571
ETF8571 "Web 2.0 and Governance: Institutional and Normative Changes and Challenges (1.01.2011−31.12.2014)", Wolfgang Johannes Max Drechsler, Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalteaduskond.
ETF8571
Web 2.0 and Governance: Institutional and Normative Changes and Challenges
Veeb 2.0 ja valitsemine: institutsionaalsed ja normatiivsed muutused ning vastavad väljakutsed
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 600,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 600,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 600,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 600,00 EUR
50 400,00 EUR

Käesoleva projekti põhiküsimuse võib kokku võtta järgnevalt: “Kuidas ja miks on muutumas valitsemisega (Governance) seonduvad käitumuslikud tavad ja institutsioonid tulenevalt veeb 2.0-st nii käesoleval hetkel kui ka potentsiaalselt tulevikus ning kuidas neid muutuseid normatiivselt hinnata?” Veeb 2.0 on väidetavalt keskne sotsiaal-tehnoloogiline fenomen iseloomustamaks käesoleva IKT-l põhineva tehnoloogilis-majandusliku paradigma (TMP) teist, kriisi-järgset, arengutsüklit ning on seega põhifaktoriks muutmaks inimkonnas prevaleerivaid kogemuslikke eluväärtuseid ja selle liikmete identiteeti, seda küll tugeva generatsioonide põhise kõrvalekaldega. Paratamatult omavad nimetatud muutused omakorda olulist mõju valitsemisele. Valitsemine ei ole ainuüksi domineeriv uurimusparadigma administratiivühiskondlikust vaatenurgast lähtuvalt, vaid see on äärmiselt kasulik kontseptsioon antud uurimusteema raames, kuivõrd soovime uurida kolme fundamentaalselt ja omavahel seotud veeb 2.0-ga seonduvat mõjuaspekti: 1) muutused kodanikes, nende enesemääratlemises ja käitumises, mis omavad laiaulatuslikku tähendust ja kaasmõju, 2) muutused valitsemises seonduvalt riigi-kodanike omavahelise suhtlemisega, 3) muutused riigis seonduvalt selle organisatoorse ja institutsionaalse ülesehitusega, mis võivad olla nii reageeringuks 1) ja 2) tulenevatele muutustele kui ka toimida iseseisvalt. Eelpool kirjeldatud erinevate muutuste laadide põhiselt tõstatuvad järgnevad uurimisküsimused. Esiteks kaks empiirilist küsimust: mis muutub ja kuidas? ja miks (kui olulised on muutused)? ning teiseks üks normatiivne küsimus: kuidas neid muutuseid hinnata tulenevalt käesolevatest väärtushinnangutest? Kas need muutused soodustavad või pigem takistavad väärtuste realiseerimist seonduvalt vaba, avatud, demokraatliku ja tolerantse ühiskonnaga, milles me elame (mille poole me püüdleme)? Projekt järgib järgnevat teoreetilist raamistikku: 1) veeb 2.0 arusaamine Manuel Castells’i käsitluse järgi, 2) TMP teooria Carlota Perez’i järgi, kes on samal ajal üks projektiga seonduvatest vanemteadlastest, ning 3) fookus valitsemise kontseptsiooni riigijuhtimise aspektile: kuidas muutused identiteedis ja kommunikatsiooniviisides muudavad nii riigijuhtimise käitumuslikku poolt ja struktuure ning teiseks selle institutsioone.
The current project’s main question can be summarized as “How and why do Governance behavior and institutions change, currently and potentially, because of the Web 2.0, and how is this normatively to be evaluated?” The Web 2.0 is arguably the central socio-technological phenomenon of the second, post-crash half of the current Techno-Economic Paradigm (TEP) dominated by ICT and thus the main factor changing the Lebenswelt of humankind and the identity of its members, if with a strong generational bias. This, in turn, has a necessarily significant impact on Governance. Governance is not only the dominating research paradigm as regards the structured public sphere today, but it is also particularly helpful for the proposed research topic, as here we want to investigate the three fundamental – and also interrelated – aspects of Web 2.0 impact regarding 1) the change of the citizens themselves, their self-definition and behavior, which has wide-ranging implications, 2) the change within Governance of government-citizen interaction, and 3) the change within government regarding organization and institutions themselves, both caused by and independently from 1) and 2). The main questions to be asked regarding those modes of change are, first, the two empirical ones: what is changing and how?, and why (how important are they)?, and, second, the normative one: how are these changes to be evaluated as regards being in line with the current values? Do they more help or more hinder the realization of the values of a free, open, democratic, tolerant society in which we (strive to) live? The project adopts as a framework 1) the understanding of the Web 2.0 according to Manuel Castells, 2) the TEP theory of Carlota Perez, one of the two senior scholars in the project, and 3) a focus on the government aspect of Governance and how both the changes in identity and modes of communication change both government behavior and structures and institutions as well.
Projekti eesmärgiks oli uurida, kuidas ja miks on käitumuslikud ja institutsionaalsed muutused (nii käesolevad kui potentsiaalsed) riigi valitsemise tasandil mõjutatud veeb 2.0-st ning kuidas neid muutuseid normatiivselt hinnata. Veeb 2.0 on defineeritud kui interaktiivne veebikeskkond üldiselt ning mitte üksnes sotsiaalmeedia rakendus nagu seda klassikaliselt kümnend tagasi mõisteti. Võib öelda, et peamised muutused tulenevalt veeb 2.0-st on seotud muutustega kodanikes – nende enesemääratluses ja käitumises – endis; seda isegi projekti kestel. Nt. suletud ekraanide poliitika rakendamine ülikooli loengutes on täna oluliselt komplitseeritum kui seda 2011, kuigi pigem positiivne mõju seonduvalt õppimisega on tõestatud. Kui kodanikud ei ole huvitatud privaatsusest sel määral, nagu nad olid sel ajal, millest pärinevad meie põhiseadused ja seadused, siis poliitiline organisatsioon ja avalik kord on suure surve all seda eeskuju järgima. Normatiivne küsimus, kuidas neid muutuseid hinnata (lähtuvalt kooskõlast meie endi väärtustega), viitab selgelt vastusele: kõik mis on tehtav, ei ole soovitatav. Pigem üldine tehnoloogia arengudünaamika on see, mis mõjutab ühiskonna liikumist e-suunas selliselt, et arengute kontrollimine ja tasakaalustamine mis iganes eksisteerivate väärtuste poolt on piiratud. Projekti fookus oli pigem tulemil ehk võimalikud muutused valitsemises (eelkõige valitsus-kodanikud tasandil), mis seonduvad selliste alternatiivsete kontseptsioonidega nagu partnerlusel põhinev riik ja ühisvaral põhinevad tootmisplatvormid (ÜVTP) ehk mis olemuslikult on saanud võimalikuks kuid ka vajalikuks just IKT poolt initsieeritud muutuste endi poolt. ÜVTP puhul on tegemist sotsiaalselt loodava väärtusega, kus tulemi puhul ei räägita tavapärastest konkureerivatest kaupadest ning mille taasesitamine on võimalik nullilähedase piirkuluga. Ideaalis väljendub see selles, et arvutitele ja võrgustikele juurdepääsu olemasolu korral saavad inimesed vabalt integreeruda ja luua uudset avatud lähtekoodidel põhinevat ja kasutamisväärtusega teadmisi, tarkvara, disaini ning ka riistvara.