Inimene töötleb rohkem informatsiooni kui ta jõuab teadvustada, kuid mis võib siiski käitumist suunata. Sellisele informatsioonile saab ligi neuroteaduse vahenditega, näiteks aju automaatse eristusvastuse (lahknevusnegatiivsus, MMN) abil. MMN halveneb erinevate häirunud seisundite ja haiguste puhul, kuid pole täpselt teada, kas see langus on üldine või konstruktispetsiifiline. Projekt uuribki, kuidas MMN seostub inimese stabiilsete omaduste ja lühiajaliselt esile kutsutud seisunditega ning kuivõrd see on üldine või spetsiifiline. Selleks (1) loome tähelepanueelsete töötlusprotsesside ja taustateabe andmekogu ja töötame välja normatiivsed töötlusprotsesside kirjeldused ning (2) rakendame MMN metoodikat kolmes eksperimendis leidmaks keeleõppe, söömiskäitumise ja nutiseadmete kasutamisega seotud tähelepanueelse infotöötluse iseärasusi. Projekti tulemused on edasiarendamisel kasutatavad hariduse ja terviseedenduse vallas sekkumiste väljatöötamiseks ja nende edukuse jälgimiseks.
A lot of information possibly influencing behaviour is processed pre-attentively, but can be accessed by modern cognitive neuroscience, for example by registering the brain’s automatic responses to deviance (mismatch negativity, MMN). MMN deteriorates in many clinical conditions but it is unknown whether the decrease is general or construct-specific. The current Project asks how MMN is related to trait and state variables, and whether the relationship is general or specific. To answer this, (1) a database for preattentive processing and background information will be formed, and normative descriptions of such processes defined; and (2) MMN methodology will be applied in three experimental studies to find specific features characterizing pre-attentive information processing in language learning, eating behaviour and excessive use of smart devices. In the future, outcomes of the Project can be used in designing and monitoring effectiveness of educational and health promotion programs.