See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT26-2
IUT26-2 "Galaktikate areng hierarhilises Universumis (1.01.2014−31.12.2019)", Gert Hütsi, Tartu Observatoorium, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Tartu observatoorium.
IUT26-2
Galaktikate areng hierarhilises Universumis
Galaxy evolution in the hierarchical Universe
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.3. Kosmoseuuringud ja astronoomiaP520 Astronoomia, kosmoseuuringud, kosmosekeemia 1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Observatooriumkoordinaator01.01.2014−31.12.2017
Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Tartu observatooriumkoordinaator01.01.2018−31.12.2019
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.2014288 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015288 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016288 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017288 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018288 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019288 000,00 EUR
1 728 000,00 EUR

Me kavatseme uurida struktuuri teket Universumis erinevatel (galaktikate, galaktikagruppide, -parvede, -filamentide jne.) skaaladel ja selgitada, kuidas erinevatel skaaladel toimuvad protsessid üksteist mõjutavad. Töö koosneb järgmistest osadest: 1) Universumi suuremastaabilise struktuuri koostiosade tuvastamine ja kvantitatiivne kirjeldamine; 2) suurte galaktikavalimite kirjeldamine struktuurimudelite abil ning seoste otsimine leitud parameetrite ja galaktika kohaliku ja suuremastaabilise keskkonna vahel lähedases ja kauges Universumis; 3) meie Linnutee galaktika ja lähigalaktikate detailne mudelleerimine mõistmaks nende kujunemist ning võimalikke seoseid lokaalse ning globaalse keskkonnaga. Me kasutame olemasolevaid vaatluslikke andmebaase, peagi ilmuvaid uusi andmeid ja arendame meetodeid tulevikuandmete töötlemiseks ja rakendamiseks. Me planeerime ka originaalvaatluste taotlemist ja läbiviimist ning konstrueerime vajalikke numbrilisi simulatsioone.
We will follow the formation of structure in the Universe at different scales (galaxies, galaxy groups, clusters, filaments, etc.) and will clarify the relations between processes at different scales. The work will consist of the following steps: 1) detecting and quantifying the properties of the largest structures in the Universe; 2) using structural models for quantifying the properties of large galaxy samples and finding correlations between the derived parameters with the local and large-scale environment in the nearby and distant Universe; 3) detailed modelling of our Galaxy and nearby galaxies in order to understand their formation and their place within the local large-scale environment. We will use existing observational databases (SDSS, CALIFA, HST, GOODS, Planck, Herschel SO), new data that will become available (Gaia, eROSITA, ALMA) and will develop methods for future data (EUCLID). We will also plan for dedicated observational programs and will run necessary simulations.
IUT26-2 raames teostatud uurimistöö keskendus Universumi suuremastaabilise struktuuri tekke ning selle arengu uurimisele. Valdav rõhk oli galaktikate taevaülevaadetest suuremastaabilise struktuuri elementide -- galaktikaparved, filamendid, superparved -- tuvastamisel ning nende statistilisel ja morfoloogilisel kirjeldamisel. Oluline osa oli vaatluslike tulemuste võrdlemisel erinevate kosmoloogiliste mudelitega. Selgus, et LCDM mudel, mis on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kosmoloogia standardmudeliks, on üldjoontes heas kooskõlas galaktikate vaatlusliku ruumjaotuse statistiliste karakteristikutega. On märkimisväärne, et vaid 5 parameetriga kirjeldatav LCDM mudel, mille parameetrid on fikseeritud kosmilise reliktkiirguse vaatlustega punanihke z~1100 juures (s.t. hetkel, mil Universum oli ~1100 korda praegusest kompaktsem), suudab samuti kirjeldada galaktikate ruumajaotust madalatel punanihetel (z<1). Vaatamata sellele õnnestus meil leida mõningaid võimalikke kõrvalekaldeid, mille täpsem uurimine jätkub uute projektide raames. Lisaks ülaltoodud tuumikteemadele, mis moodustavad valdava osa Tartu Observatooriumi kosmoloogiarühma traditsioonilistest uurimissuundadest, sai ette võetud ka uusi väljakutseid: näiteks ürgsete mustade aukude, neutrontähtede ning 21cm kosmoloogia vallas. Tugeva konkurentsi tingimustes on valmisolek uute ja aktuaalsete teemadega koheselt tegelema hakata äärmiselt oluline, sest tihtilugu on vaid uurimise algfaasis võimalik suurtele uurimisrühmadele konkurentsi pakkuda. See õnnestus suurepäraselt eksperimendi EDGES anomaalse 21cm neeldumissignaali interpreteerimisel, avades võimaluse kosmoloogiliste mudelite testimiseks seni kättesaamatutel punanihetel z~20. Teiseks oluliseks saavutuseks võiks pidada TO kosmoloogiarühma liitumist J-PAS eksperimendiga, mis kaardistab 8500 ruutkraadi suurust taevaala 56-s kitsasribafiltris, avades seeläbi mitmeid uusi uurimisteemasid kosmoloogia ja galaktikatefüüsika vallas.