See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM05-60
EKRM05-60 "Vanausulised Eestis: identiteet ja rahvuslik mälu kakskeelses keskkonnas (1.01.2005−31.12.2008)", Irina Külmoja, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Vene ja slaavi filoloogia osakond.
EKRM05-60
Vanausulised Eestis: identiteet ja rahvuslik mälu kakskeelses keskkonnas
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
01.01.2006−31.12.2006130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
01.01.2007−31.12.2007130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
01.01.2008−31.12.2008443 000,00 EEK (28 312,86 EUR)
53 238,39 EUR

Vanausulised on Eesti põliselanikud, kes on asunud siia 17.-18. sajandil ja jaganud Eesti ajaloo kõiki keerdkäike. Praegusel ajal elab Eestis veidi üle 10 000 vanausuliste järglase. 1995. aastal taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit, kuhu kuulub 11 kogudust, millest 9 paiknevad Peipsi läänerannikul. Vanausulised on kähe rahvuse rahumeelse kooseksisteerimise eredaks näiteks. Sajandeid on nad elanud kõrvuti eestlastega, sulandumata, säilitades identiteedi ja omapära, olles siiski mõjutatud eesti keelest ja kultuurist. «Vanausuliste ajalugu ei ole kunagi kirjutatud, seega kannab nende identiteeti nn ,,suuline ajalugu, mille kogumine ja säilitamine on hädavajalik. Vanausulised moodustavad rahvakillu, mis tunnetab end etnilise tervikuna. Et vanausulised on Eesti põlisasukad, siis nende kultuur on osa Eesti kultuurist ja pärandist ning selle uurimine annab panuse Eesti kultuuri uurimisse. Vanausuliste ajalugu kajastub nende murrakus, see demonstreerib keele arengut pideva kontakti tingimustes, mistõttu ka vanausuliste kultuurimälu on kakskeelne. Mõningatel andmetel on vanausuliste seas olnud ka eestlasi, mis küll vajab täpsustust. Vanausulisi Eestis on uuritud seoses Peipsimaa ajalooga juba möödunud sajandi keskel (A. Moora, 1964; J. Richter, 1976), viimasel aastakümnel ka E. Berg ja H. Kulu (1996), kes on püstitanud vanausuliste identiteedi probleemi. Huvi vanausulite fenomeni vastu on praegu suur kogu maailmas, vastavate uuringute tegeletakse paljudes keskustes (J. Koroljova, Daugavpilsi Ülikool; N. Morozova, G.Potašenko, Vilniuse Ülikool; I. Grek-Pabisova, Krakowi Ülikool; Ch.Morris, M.Biggins, Oregoni Ülikool, mitmes Venemaa teaduskeskuses). Kuna suurem osa vene vanausulistest Eestis elab Peipsi läänerannikul, on seal kõige paremini säilinud nende murrak. Ent peipsiäärsete külade elanikkond vananeb, töövõimelised noored lahkuvad küladest. Kõik see ei jäta mõju avaldamata ühiskondlikule ja kultuurielule, samuti keelele. Seega on just praegu väga oluline vanausuliste traditsioonilise keele- ja kultuuripärandi kogumine, kuna veel on elus selle identiteeti kandjad. Samuti avab diasporaade uurimine ja selle keelelis-kultuurilise pärandi säilitamine võimalused edasisteks võrdlusuuringuteks sh keelte omavaheliste seoste valdkonnas. Peipsi lääneranniku vanausuliste murrakul on suur kultuuriline väärtus ning tema lingvistilisel analüüsil on laialdased perspektiivid. Et siinsed vanausulised on juba pikka aega olnud paiksed ning elanud pidevas kontaktis eestlastega, on nende murraku sõnavaras ja süntaksis täheldatud mitmeid eesti keele mõjusid. Peipsiäärsete murrakute sõnavara on uuritud juba 1960-1980ndatel aastatel (T. Murnikova, V. Mürkhein). Uus huvi vanausuliste murde vastu tekkis möödunud sajandi viimasel kümnendil, mil TÜ vene keele õppetoolis kaitsti kaks magistritööd (O.Burdakova, 1998; N.Burdakova, 1998). Käesolevaks ajaks on neil valmimas doktoriväitekirjad, mis on osaliselt seotud vanausuliste keele uurimisega. Ilmus G.Ponomarjova brošüür ,,Vene vanausulised Eestis (1999). TÜ vene keele õppetool korraldas 2000. a rahvusvahelise seminari ,,Vene vanausulised välismaal, mille materjalid on avaldatud kogumikus ,,TpyAti no pyccKofi H cjiaBHHCKofi 4>HJiojiornH. Hosaa cepna. JlHHFBHCTHica. IV. Seminari läbiviimist toetas Avatud Eesti Fond. 2003. a rahastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus TÜ vene keele õppetooli ja Tartumaa Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu koostööprojekti ,,Vene vanausuliste kultuuriuuringud. Projekti käigus salvestati üle 50 tunni eriteemalisi murdetekste, millest vaid väike osa on litereetitud ja töödeldud. Valmis ka raamat ,,OnepKH no HCTOPHH H Kyjibxype cxaposepOB 3cxoHHH. I (2004). Projektist on võimalik saada ülevaade veebilehel http://www.starover.ee/ Seoses rahaliste vahendite ammendumisega polnud enam võimalik korraldada eskpeditsioone. Alustatud tööd tuleb jätkata, kuna Peipsimaa vanausliste pärand on unikaalne. Peipsi lääneranniku elanikkonna vananemise tõttu ei saa seda edasi lü