See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt P-1.4/2005
P-1.4/2005 "Täiendavate agrotehniliste võtete abil põllukultuuride kasvu- ja toitumistingimuste parandamise ning kasvatamise tasuvuse suurendamise uurimine (1.01.2003−31.12.2007)", Malle Järvan, Eesti Maaviljeluse Instituut, Eesti Taimekasvatuse Instituut.
P-1.4/2005
Täiendavate agrotehniliste võtete abil põllukultuuride kasvu- ja toitumistingimuste parandamise ning kasvatamise tasuvuse suurendamise uurimine
Improvement of growth and nutritional conditions of field crops and enhancement of production profitability with the help of additional agrotechnical measures
1.01.2003
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Maaviljeluse Instituutkoordinaator01.01.2003−31.12.2007
Eesti Taimekasvatuse Instituutkoordinaator01.01.2003−31.12.2007
AsutusRiikTüüp
Põllumajandusministeerium
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.20071 095 949,00 EEK (70 043,91 EUR)
70 043,91 EUR
Riikliku programmi "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008"

Uurimistöö eesmärgid ja olulisemad tulemused. Aastail 2003-2007 tehti 24 põldkatset ja 7 tootmiskatset. Lupjamise aegade mõju suvinisu saagikusele. Uuriti, kas praktikas sageli esinev olukord, kus aeg mulla lupjamise ja teraviljade külvi vahel jääb liiga lühikeseks, võib saagikust negatiivselt mõjutada. Selgus, et ka vahetult enne teraviljakülvi võib happelisi muldi riskivabalt lubjata klinkritolmu ja paejahudega. Ei täheldatud tärkamise halvenemist, kasvupidurdust ja saagikuse vähenemist. Lehekaudse N-väetamise efektiivsus ühitamisel taimekaitsetöödega. Kulude kokkuhoiu eesmärgil on otstarbekas ühendada teraviljade lehekaudne väetamine taimekaitsetöödega. Selgus, et optimaalne N-norm lisamiseks umbrohutõrjel paagisegusse on ~10 kg/ha. Suvinisu saagikus suurenes 6-8%, lisatulu saadi 510 kr/ha. Suurenesid nisu proteiini ja kleepvalgu sisaldus. Tootmiskatses haiguste tõrjel pritsimislahusesse lisatud karbamiid suurendas suvinisu saaki 8,3%, mis võimaldas saada lisatulu 317 kr/ha. Uuringud teraviljade vase ja magneesiumi vaeguse leevendamiseks rähkmullal. Suure Mg- ja Cu-tarbega rähkmullal suurendas Mg-sulfaadi lahusega pritsimine suvinisu saagikust 5,4% ja pritsimine Cu-sulfaadi lahusega 6,9%. Erinevaid lisatoitaineid sisaldavate lämmastikväetiste mõju suvi- ja talinisu saagikusele ja kvaliteedile. Madala Mg- ja ja S-sisaldusega rähkmullal võrreldi järgmisi väetisi: ammooniumsalpeeter, Axan Super, AN-27 ning CAN-27. Väetiste efektiivsust mõjutasid oluliselt kevadised niiskusolud. Kui kasvu algperioodil oli niiskust piisavalt, siis osutusid lisatoitaineid sisaldavad N-väetised (Axan ja AN-27) efektiivsemaks kui ammooniumsalpeeter ja raskestilahustuvat magneesiumi sisaldav CAN-27. Sademevaesel kevadel osutus aga kõige efektiivsemaks kiiresti lahustuv ammooniumsalpeeter. Väävlipuudus talinisul; väävliga väetamise efektiivsus. Teraviljade väävliga väetamise vajadust asuti Eestis esmakordselt selgitama EMVI-s. 2003.a. saadi Sakus rähkmullal üllatavalt häid tulemusi. Selgus, et talinisu suhteliselt madalad saagid ja N-väetiste väike efektiivsus olid tingitud väävlipuudusest. Kui väetamisel ammooniumsalpeetriga (N120) suurenes talinisu saak vaid 0,18 t/ha (+4,6%), siis väetamisel NS-väetisega (N120 S12) suurenes saak 1,67 t/ha (+43,8%). 2004. aasta tingimustes suurenes talinisusaak väävli mõjul rähkmullal 43% ja kamarleetmullal 33%. Mitmel aastal erinevatel muldadel läbiviidud katsete põhjal selgus, et talinisu pealtväetamisel on lämmastiku ja väävli optimaalne vahekord N:S umbes 10:1 ja et väävel tuleb anda juba esimesel väetamiskorral. Selgus, et talinisu väävlitarbe katmisel osutusid efektiivseteks järgmised väävli manustamise viisid: tahkelt pealtväetamine NS-väetisega, taimiku pritsimine väävlit sisaldavate väetiste (Sulfur ja ammooniumsulfaat)lahustega, pritsimine väävlit sisaldava fungitsiidiga (Thiovit). Väävliga väetamine suurendas talinisul produktiivvõrsete teket, terade arvu peas ja seega saagikust. Tootmiskatsetes suurenes talinisu saagikus väävli mõjul 40-46%, suurenes terade proteiini ja kleepvalgu sisaldus. Rakendusuuringu raames on aastail 2003-2007 avaldatud 43 publikatsiooni.
Research aims and major results. In order to perform the research work, 24 field trials and 7 production trials were carried out in 2003-2007. Effect of liming times on the yield of spring wheat. The trial results indicated that acid soils could be limed with clinker dust and limestone meals even directly prior to sowing of cereals practically without any risk. Spring wheat suffered neither poorer sprouting nor decrease in the yields. Effectiveness of foliar N fertilisation while combined with other plant protection measures. For cost saving purposes it is expedient to combine foliar fertilisation of cereals with other plant protection measures. The results of field trials showed that the optimum N-rate to be added to the weed control solution was N 10 kg/ha. As a result the yield of spring wheat increased by 6.1-7.6%, which allowed to receive an extra income of up to 510 EEK/ha. The protein and wet gluten contents of grain increased. Carbamide added to the plant disease control solution increased the yield of spring wheat by 370 kg/ha (8.3%). Research to alleviate the deficiencies of copper and magnesium on break-stony soil. On break-stony soil that has a great need of magnesium and copper, spraying of spring wheat at the stage of tillering with a magnesium sulphate solution on the background of N120 increased the yielding ability by 4.6-6.2% and spraying with copper sulphate solution by 5.4-8.5%. Effect of nitrogen fertilisers containing some other nutrients on the yield and quality of wheat. The following fertilisers were compared: ammonium nitrate, Axan Super, AN-27 and CAN-27. The effectiveness of fertilisers was considerably affected by humidity conditions in spring. When there was sufficient humidity in the beginning of the growth, the N-fertilisers containing additional nutrients (Axan and AN-27) turned out to be more effective than ammonium nitrate and CAN-27 that contains hardly soluble magnesium. However, in the precipitation poor spring ammonium nitrate turned out to be more effective than other N-fertilisers. Sulphur deficiency in winter wheat and ways to overcome it; effectiveness of sulphur fertilisation. In Estonia ERIA started to investigate the need for sulphur fertilisation for the first time in 2003. On break-stony soil already the first trial results were surprisingly good. It became evident that the relatively low winter wheat yields and low effectiveness of N-fertilisers were indeed caused by sulphur deficiency. When the topdressing with ammonium nitrate (total N120) increased the yield of winter wheat by 0.18 t/ha (+ 4.6%), then the application of NS-fertiliser (N120 S12) increased the yield by 1.67 t/ha (+ 43.8%). The fertilisation of winter wheat with sulphur gave very good results also in the conditions of 2004. In Saku on break-stony soil the yield of winter wheat increased 43% and on soddy-podzolic soil - 33%. The results of trials that were conducted in several years on different soils showed that in the case of winter wheat’s top dressing the optimum N:S ratio was approximately 10:1 and that sulphur should be applied by all means during the first application round. In the production trials fertilisation with sulphur increased the winter wheat yields by 40 and 46%.The protein and wet gluten contents of wheat fertilised with Axan were higher than with ammonium nitrate. Within the framework of the applied research 43 publications were published in 2003-2007.