See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM04-20
EKRM04-20 (EKRM04-20) "Eesti keele etümoloogiline sõnaraamat (1.01.2004−31.12.2007)", Sven-Erik Soosaar, Eesti Keele Instituut.
EKRM04-20
Eesti keele etümoloogiline sõnaraamat
1.01.2004
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2004−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007250 000,00 EEK (15 977,91 EUR)
01.01.2004−31.12.2004200 000,00 EEK (12 782,33 EUR)
01.01.2005−31.12.2005250 000,00 EEK (15 977,91 EUR)
01.01.2006−31.12.2006250 000,00 EEK (15 977,91 EUR)
60 716,06 EUR

Projekt on jätkuks 2002. aastai programmist ,,Eesti keel ja rahvuskultuur ning 2003. a. programmist ..Keeletehnoloogia ja EKi sõnaraamatud finantseeritud projektile. Projekti eesmärgiks on koostada ja välja anda üheköiteline paberversioonis BEesti keele etümoloogiline sõnaraamat ning ühtlasi süstematiseerida ja teha üldsusele internetis kättesaadavaks seni arvutisse sisestatud materjalid eesti keele sõnade päritolu kohta. Keele sõnavara püritoiu kajastav etümoloogiline sõnaraamat onhädatarvilik osis iga kultuurkeele leksikograafilises varamus. Eesti keele kohta niisugune, tänapäeva nõuetele vastav üldkasutatav teatmeteos puudub. On olemas J. Matiste 12-kõiteline ,,Estniscnes etymoiogisches Wörterbuch, mis jäi koostaja poolt mustandijärku ning anti hiljem rotaprintpafjundusena väija. Seiie raamatu seiukohad on subjektiivsed ja tänpäevaks vananenud; kuna käsikiri jäi autoril viimistlemata, pole materjali esitus järjekindel ega süsteemipärane; sõnaraamatu käsutamist piirab ka asjaolu, et selle põhitekst on saksakeelne. Mägiste sõnaraamatu põhjal on A. Raun koostanud väikese teatmiku, mis on aga äärmiselt pinnapealne. Tänapäevane, võimalikult objektiivne etOmoloogiasõnastik peaks hõlmama kogu senist uurimistööd ning erinevate autorite seisukohti, püüdes varasemat üldistada ning pakkudes välja uusimaid ihendusi. !:KI soome-ugri keelte sektoris alustati etümoloogilise materjali kogumist juba 1970. aastate lõpus 'raeguseks on paberversioonis olemas kartoteek, mis sisaldab põhimõtteliselt kõiki läänemeresoome keelte sõnavara etümoloogiat puudutavaid materjale. 80. aastate lõpul alustati materjali sisestamist arvutisse ja selle märgendamist. Praeguseks on materjal sisestatud ja märgendatud, kuid ühtlustamata. Arvutivariandis on tulevikus kättesaadav põhimõtteliselt igasugune info, mis eesti kirjakeele ja murdesõnade päritolu puudutab, sealhulgas ka rahvaetümoloogiat ning muid ilmselgelt ebateaduslikke või vananenud seisukohti kajastav kirjavara. Kogu selle äärmiselt mahuka ja amorfse materjali põhjal koostatakse kompaktne üheköiteline pagerkandjal sõnaraamat, mis sisaldab eesti kirjakeele sõnavara enam-vähem ÖS 1999 ulatuses ja milles igale sõnale esitatakse üks kõige tõenäosem tänapäevane etümologiseerind (või eriti vaidlusalustel juhtudel kaks paralleelvõimalust) ja näited sõna esinemusest sugulaskeeltes või (laenud korral) päritolukeeles. 2002. aastal töötat välja etümoloogiasõnaraamatu koostamise põhimõtted: märksõnade valiku põhimõtted ja sõnaartikli kavandatav struktuur. 2003. aastal viimistleti sõnaraamatu koostamispõhimõtteid ning alustati tegelikku koostamist. Koostati 500 sõnaartklit.