See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT106
PUT106 (PUT106) "Alternatiivsed karjäärid ja töökorraldus: postkommunistlike riikide paindlikkus (1.01.2013−31.12.2016)", Triin Roosalu, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus.
PUT106
Alternatiivsed karjäärid ja töökorraldus: postkommunistlike riikide paindlikkus
Alternatives at work and work organisation: flexible postsocialist societies
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS212 Tööjõu- ja ettevõtlussotsioloogia5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.25,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.65,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS280 Täiskasvanuharidus, elukestev õpe5.3. Haridusteadused10,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201343 760,00 EUR
01.01.2014−31.12.201443 760,00 EUR
01.01.2015−31.12.201543 760,00 EUR
01.01.2016−31.12.201643 760,00 EUR
175 040,00 EUR

Projekti fookuses on teadusliku uurimuse läbiviimine alternatiivsetest tööteedest ja töökorraldusest. Analüüsitakse Eesti andmeid rahvusvahelises võrdluses, keskendudes ühelt poolt aja-, koha-, funktsionaalse ja numbrilise paindlikkuse rakendamisele ja teiselt poolt soolise tööjaotuse, mittetraditsiooniliste karjääride ja tasustamata töö teemadele. Põhiküsimuseks on, selgitada välja milliseid paindlikke korraldusi kasutatakse, kas need on töötajate endi hinnangul vabalt valitud või pealesunnitud ning kuidas toetab või takistab institutsionaalne korraldus individuaalseid valikuid postsotsialismi oludes. Uuringuprojekti kaugemaks eesmärgiks on luua eeldused TLÜs RASIs uurimissuuna väljaarendamiseks, et viia ellu töötamist ja erinevaid töökorraldusi käsitlevaid teadusprojekte, algatada võrgustik hilismodernse tööelu interdistsiplinaarseks uurimiseks, osaleda rahvusvahelises teaduskoostöös, töötada välja kursused töösotsioloogia valdkonnas ning juhendada bakalureuse- ja magistritöid.
This project is dedicated to carry out a research proejct on the nontraditional work careers and work organisation. Estonian data will be analysed in the international context, focusing on the time, place, functional and numerical flexibility on the one hand and on the issues of gendered work organisation, nontraditional careers and unpaid work. The main aim is to understand who and when defines work-related decisions as free choice or a forced choice within institutional constraints; what decision-making mechanisms and coping strategies are applied; and how does the postsocialist context specifically support or hinder individual choices. One of the aims of the research project is to carry out research on flexible arrangements of work and labour market, to create an interdisciplinary network of the researchers of late modernwork life, participate in international networks, provide courses on different topics related to sociology of work and supervise bachelor- and master theses.
Plaanisin projektis analüüsida Eesti ja teiste postsotsialistlike riikide töökorraldust rahvusvahelises võrdluses, seades fookusesse töötaja vaate, tema tõlgenduse olukorrast ja tema eelistused, seostatuna tema objektiivse olukorraga. See on tähtis ka laiemalt Euroopa ja üleilmse majanduse mõistmiseks: töötajate nägemus ja tõlgendus nö objektiivsena esitletud ja tajutud sotsiaalmajanduslikest muutustest mõjutab, kui jõuliselt saavad tööturul kanda kinnitada paindlikud ja prekaarsed tööd. Koos kolleegide ja tudengitega käsitlesimegi projektis kogemusi ja tõlgendusi töö tähendusest, karjäärist, töömigratsioonist, enesetäiendamisest, võrdsest ja ebavõrdsest kohtlemisest nii haridustaseme ja klassikuuluvuse kui rahvuse, soo, vanuse ja seksuaalse sättumuse lõikes. Analüüsisime ka ametiühingute tegevus(etus)t ja käsitlesime juhtimist. Eelretsenseeritud artiklite ja eestikeelsete aruannete kõrval olulisim publikatsioon on kirjastuses Palgrave 2016. ilmunud kogumik, mida toimetasin koos Saksa kolleegi prof Dirk Hofäckeriga. Kogusime raamatusse töövaldkonna uurimise tähtsamad teemad ja palusime autoritel peatükkides keskenduda just Ida-Euroopa postsotsialistlike riikide võrdlemisele omavahel või Lääne-Euroopa riikidega. Küsisime sellega, millal piisab ammu ja mujal väljatöötatud teooriatest, millal tuleks postsotsialistlike kontekstide tarbeks ja näitel ellu kutsuda uued, mis meid paremini seletada ja mõista aitaksid. Selle raamatu tulemuste integreerimine ja selle najal järelduste tegemine seisab ilmselt veel ees, kuid olen väga rahul, et meil õnnestus just need teemad ja autorid samade kaante vahele koondada. Lisaks uurimistööle oli projekti eesmärgiks luua TLÜs eeldused tööelu ja töökorralduse teaduslikuks käsitlemiseks, algatada võrgustik tööelu interdistsiplinaarseks uurimiseks, osaleda rahvusvahelises teaduskoostöös, töötada välja kursused töösotsioloogia valdkonnas ning juhendada bakalaureuse- ja magistritöid, ja kõiki neid tegevusi on projekt aidanud võimendada.