See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT1359
PUT1359 "Varase kasvukeskkonna toetav roll lapse kõneoskuste arengus: Võimalus kahandada lõhet hilisemates akadeemilistes saavutustes" (1.01.2017−31.03.2021); Vastutav täitja: Tiia Tulviste; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 228 480 EUR.
PUT1359
Varase kasvukeskkonna toetav roll lapse kõneoskuste arengus: Võimalus kahandada lõhet hilisemates akadeemilistes saavutustes
The role of early social contexts in supporting the development of language skills: A way to close the academic achievement gap
1.01.2017
31.03.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS262 Arengupsühholoogia5.1 Psühholoogia ja tunnetusteadused50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS271 Erivajadustega inimeste õpetamine, eripedagoogika5.3 Haridusteadused20,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS283 Psühhopedagoogika5.3 Haridusteadused30,0
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201757 120,00 EUR
01.01.2018−31.12.201857 120,00 EUR
01.01.2019−31.12.201957 120,00 EUR
01.01.2020−31.12.202057 120,00 EUR
228 480,00 EUR

Lihtsam on edukalt toetada lapse varast arengut kui hiljem tema mahajäämust koolis tasandada. Kavandatud projektis uurime erinevusi lapse varastes keelekogemustes, mis on seotud suurte individuaalsete erinevustega laste kõneoskuses, heaolus ja akadeemilistes saavutustes koolis. Otsime vastust järgmistele küsimustele: millele tuleks lapse varajases kasvukeskkonnas kõneoskuse arengu seisukohalt erilist tähelepanu pöörata; millised varajased verbaalsed oskused ennustavad lapse edaspidiseid saavutusi ja heaolu; missuguses omavahelises seoses on kõne arengut mõjutavad tegurid ja kas see seos on erineva vanuse, soo ja sotsiaal-majandusliku taustaga lastel ühesugune; kuidas ja mis vanuses saab ennustada edaspidiseid kõneprobleeme ja raskusi koolis? Nendele küsimustele vastamiseks viime läbi longituuduuringu, milles kasutame innovaatilist meetodit lapse keelekeskkonna parameetrite mõõtmiseks. Samuti analüüsime meie poolt varem kahe longituuduurimuse raames kogutud andmeid.
Improving early education is by far more cost effective than trying to close the achievement gap later. The proposed project examines social disparities in children’s early language experiences that are a potential source of wide variability in concurrent and later language skills, well-being and inequality in educational achievement. We examine the following questions: what exactly in early social environment affects children’s language skills; which of these skills are the most predictive of future achievement; how the factors playing crucial role in the language development interact with each other across ages, sexes, and socio-cultural background; how and when to identify children at risk for developing language delays, and for lagging behind academically? To provide answers to the questions, a longitudinal study will be conducted with an innovative option to measure the linguistic environment of each child, matched with data from two currently available longitudinal databases.
Pikiuurimuses koduse keelekeskkonna seosest lapse kõnearenguga osalesid lapsed kahel korral: vanuses 3;0 ja 4;0 aastat. Videosalvestasime laste ja nende vanemate kodust suhtlust ning kogusime küsimustikuga andmeid pere sotsiaalmajandusliku tausta, ema suhtlusviiside ja kõne arenguga seotud uskumuste, pereliikmete ekraaniaja jm. kohta. Kodukeskkonna keelelist rikkust (lapse ja täiskasvanu sõnade arvu päevas, kui palju on taustaks inimeste jutt, elektrooniliste seadmete hääled, müra ja vaikus) mõõtsime innovaatilise LENA tehnoloogia abil. Uurimisprojekti tarbeks kohandasime Eesti oludele 2 kõnetesti: ECDI-II sõeltesti ja ECDI-III. Laste kõneoskuse mõõtmiseks kasutasime Reynelli kõnetesti. Analüüsisime ka meie kahe vana longituuduurimuse andmeid. Ilmnes, et emade sagedasem mitteformaalne keelestimulatsioon seostub paremate, seevastu emade otsene lapse keelevigade korrigeerimine aga halvemate kõnetestide tulemustega. Emade vestlusele suunatud suhtlusstiil (sage küsimuste esitamine) soodustab lapse kõnearengut, sage käitumisdirektiivide kasutamine aga seostub lapse kõneoskusega negatiivselt. LENAga mõõdetud keelekeskkonna näitajatest seostusid parema kõneoskusega lapse poolt üteldud sõnade arv ning taustakõne. Lastel, kes viibisid päeva jooksul teistest lastest kauem vaikuses, olid halvemad kõneoskused. Rohkem 3aastasena ekraani ees aega veetvatel lastel oli 4aastasena väiksem sõnavara. Ekraaniaeg oli pikem lastel, kelle vanemad veedavad nädalalõpul palju aega ekraaniseadmete taga. Tulemused näitavad, et kuigi eestlased ei ole sedavõrd jutukad ja taluvad vaikust paremini kui paljud teised rahvused, toetab ka eesti lapse kõnearengut keelerikas kodukeskkond: rohke silmast silma suhtlust, milles laps aktiivselt osaleb, vähem käske-keelde ja ekraani ees veedetud aega. Tulemused eesti keele omandamise kohta on vajalikud nii lapsevanematele kui ka kõigile neile, kelle ülesandeks on lapse kõnearengut toetada (lasteaia õpetajatele, logopeedidele, lastearstidele jt.).