"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT1217
PUT1217 "Populatsiooni struktuuri ajaline dünaamika Eesti aladel vana DNA ja kaasaegsete populatsioonide genoomiandmestiku põhjal (1.01.2016−31.12.2018)", Kristiina Tambets, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Eesti Biokeskus.
PUT1217
Populatsiooni struktuuri ajaline dünaamika Eesti aladel vana DNA ja kaasaegsete populatsioonide genoomiandmestiku põhjal
Temporal dynamics of population structure in the territory of present Estonia - synthesis of data from ancient and contemporary genomes
1.01.2016
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. GeneetikaB220 Geneetika, tsütogeneetika 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt75,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH341 Eelajalugu6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)25,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli genoomika instituutkoordinaator01.01.2018−31.12.2018
Eesti Biokeskuskoordinaator01.01.2016−31.12.2017
PerioodSumma
01.01.2016−31.12.201662 400,00 EUR
01.01.2017−31.12.201762 400,00 EUR
01.01.2018−31.12.201862 400,00 EUR
187 200,00 EUR

Projekt tõstab meie interdistsiplinaarse teadustöö, mille eesmärgiks on heita valgust eestlaste tänasele geneetilisele mitmekesisusele viinud demograafilistele sündmustele, kvalitatiivselt uuele tasemele, kaasates sellesse “vana” DNA uuringud. Toetudes meie kogemusele populatsioonigenoomikas ja arheogeneetikas ning eriti meie esialgsetele andmetele antud uurimissuunal asume me uurima Eesti neoliitiliste asukate geneetilist materjali fookusega kamm- ja nöörkeraamika ajastutel, aga ka mesoliitikumist pärinevat kui baastaset. Meie põhiliseks eesmärgiks on üks olulisimaist: dokumenteerida geneetika abil inimeste tõenäoliselt ulatuslikke liikumisi selles Euroopa osas alates holotseenist, nende suunda ja mõju tänapäeva varieeruvuse kujunemisele. Arheoloogiliselt hästi iseloomustatud inimsäilmete geneetilise andmestiku kõrvutamisel kaasaegse populatsioonigeneetilise andmestikuga saame me välja tuua eestlaste etnogeneesi võtmesündmused Euraasia geneetilises ja ajaloolises kontekstis.
This project takes a qualitative step in our interdisciplinary effort to shed light on the demographic history of Estonians, making use of ancient DNA (aDNA) studies that are in the state of revolution at the moment. Based on our experience in human population genomics and archaeogenetics in general, and on our preliminary results in the planned work in particular, we will study aDNA of Estonian Neolithic human remains with a focus on Combed Ceramics and Corded Ware cultures, hopefully including Mesolithic as a baseline. We aim for genetic documentation of putative long-distance movements of humans in this part of Europe, their directionality and extent and role in shaping the present-day genetic variation. By sequencing even a few archaeologically well-characterized samples and comparing the results to our in-house extensive reference base of extant genetic variation in Eurasia, we will be able to reveal key moments in the genetic aspects of ethnogenesis of the Estonians.
Käesolev projekt on esimene Eestis, mis kasutab meie alade (esi)ajaloo uurimisel kirjalike materjalide ja arheoloogilise leiuainese kõrval vanast bioloogilisest materjalist eraldatud pärilikkusainet - kindla aja- ja ruumipunktiga seostatavate, kuid tänaseks surnud indiviidide nn. vana DNA-d. Vana DNA on Eesti ajaloo uurimise uus allikas, mille abil saab kaasaegsete populatsioonide geneetilise mitmekesisuse alusel rekonstrueeritud demograafilise ajaloo mudeleid kontrollida. Koostöös Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumiga oleme loonud võimekuse erinevate distsipliinide tulemuste võrdlemiseks ja sünteesiks, selle projekti raames tehtu on loodus- ja humanitaarteaduste ühendamisel tekkiva kvalitatiivselt uuel tasemel oleva teadustöö üks näiteid Eestis, mille olulisuse parimaks väljenduseks loeme avalikkuse suurt huvi projekti tulemuste vastu. Uurisime Eesti alade noorema kiviaja ehk neoliitikumi elanikkonna populatsiooni struktuuri ja kahe osaliselt kattuva kiviaegse kultuurikihi - kammkeraamikat viljelevate küttide-korilaste ning nöörkeraamika kihistusse kuuluvate esimeste põlluharijate geneetilist tausta. Selgus, et need kaks inimgruppi olid selgesti eristatavad ning erinevalt muust Euroopast oli põlluharimiskultuuri jõudmisel meie aladele suur roll Musta ja Kaspia mere äärse stepivööndi rahvastikul, kelle geenipärandit kandsid ka esimesed Eesti alade põlluharijad. Paralleelselt viisime lõpule ka kaasaegse Eesti elanikkonna geneetilise varieeruvuse iseloomustamise nn. soome-ugri kultuurikontekstis. Leidsime, et kuigi nii eestlased kui ka teised soomeugrilased on geneetiliselt sarnased eeskätt oma lähinaabritega, on meil ja enamikel meie sugulaskeeli kõnelevatel rahvastel väike, tõenäoliselt Siberi päritolu geneetiline ühisosa, mis on iseäranis hästi väljendunud isaliinides ja mis neid muid keeli rääkivatest naabritest eristab. Tõenäoliselt saabusid idamõjud siia rauaajal, samas ajaaknas läänemeresoome keeltega.