See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8496
ETF8496 "Mikroreljeefi ja ökoloogiliste faktorite mõju puurinde looduslikule uuendusele häiringualadel (1.01.2010−31.12.2012)", Marek Metslaid, Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut.
ETF8496
Mikroreljeefi ja ökoloogiliste faktorite mõju puurinde looduslikule uuendusele häiringualadel
Microsites and other ecological factors influencing natural regeneration in disturbance areas
1.01.2010
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.5. MetsandusteadusB430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010192 000,00 EEK (12 271,04 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 271,20 EUR
01.01.2012−31.12.201212 271,20 EUR
36 813,44 EUR

Häiringurežiimid ja neid mõjutavad muutuvad kliimatingimused on metsa struktuuri kujunemisel olulised tegurid. Metsauuenduse dünaamika mõistmine häiringualadel võimaldab prognoosida metsapuistute kasvu ja tootlikkust pikema aja jooksul. Töö peamiseks eesmärgiks on häiringute järgselt kujunenud mikroaladel toimuva looduliku uuenduse analüüs. Määratakse erinevatel substraatidel ja häiringute käigus tekkinud mikroreljeefsetel moodustistel tekkinud loodusliku uuenduse koosseis, arvukus ja kasv. Vaadeldakse puittaimede juveniilse kasvufaasi populatsioonidünaamikat. Seda võimaldab püsikatsealade ja üksikpuu vaatlusmeetodi kasutamine. Detailne vaatlus võimaldab suure täpsusega jälgida ökoloogiliste faktorite mõju uuendusele. Kasutatakse ökofüsioloogilisi näitajaid puittaimede kasvu iseloomustamiseks. Mõõdetavad fotosünteesi näitajad iseloomustavad otseselt puutaimede kasvudünaamikat. Nii klassikalised morfomeetrilised meetodid puittaimede kasvu analüüsil kui ka fotosünteesi näitajad võimaldavad kontrollida hüpoteesi eeluuenduse tähtsusest formeeruva puistu struktuuris. Puidulagunemise ja aineringe analüüs aitab selgitada uuenduse teket ja kasvu pikema aja jooksul, võimaldades määrata vajalikud laguastmed ja -perioodid uuenduse tekkeks. Häiringujärgse metsa uuenemine arvestades tekkinud kasvukohtade ökoloogilisi mõjusid võimaldab prognoosida tulevase puistu struktuuri ja produktsiooni dünaamikat. Eriliselt tuleb rõhutada muutuvate kliimatingimuste mõju häiringurežiimile ja vajadust analüüsida tulevikus metsa mõjutavaid ökoloogilisi seoseid. Uurimus omab tähtsust majanduslikult, kuna konkreetsete otsuste tegemine (looduskaitselistel, puidutootmise ja teistel metsa kasutamise eesmärkidel) peab põhinema reaalseid ökoloogilisi seoseid adekvaatselt kajastaval, suure prognoosivõimega mudelil. Metsanduse praktikas on võimalik sobivate uuendusabinõude (loodusliku ja kunstliku metsauuenduse kombineerimine) kujundamine häiringute järgselt.
Disturbance regimes, and how climate change alters these, are of particular importance to stand development. Comprehension of regeneration patterns in disturbed areas enables to predict the long-term structure and production dynamics of a forest stand. The main aim of the study is to analyse natural regeneration conditions in post-disturbance microsites. In established permanent sample plots of differing substrate and micro-relief, the abundance, composition, population dynamics and growth of post-disturbance and advance natural regeneration will be determined. The research methodology includes sampling of eco-physiological variables in individual juvenile trees. Both the application of classical morphometrical methods in growth analysis of trees and the assessment of the photosynthesis process, which is a direct indicator of the growth dynamics of young trees, will be used to test the hypothesis that advance regeneration is important in the formation of stand structure. Linking establishment and growth rate to wood decomposition, nutrient cycling and decay fluxes may help to analyse regeneration dynamics during a longer period since disturbance. In economic terms, the study is important as decision making in multi-purpose forestry must be based on a model having reliable predicting capacity with realistically reflected ecological interactions included in it. Development of new regeneration methods for the forestry practice, combining natural and artificial regeneration, lies within the possibilities of this study.