See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT1088
PUT1088 "Haavaravis kasutatavate mitmeosaliste antibakteriaalsete nanofiiberkatete disain ja valmistamine" (1.01.2016−31.12.2019); Vastutav täitja: Karin Kogermann; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, farmaatsia instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 182 400 EUR.
PUT1088
Haavaravis kasutatavate mitmeosaliste antibakteriaalsete nanofiiberkatete disain ja valmistamine
Design and Development of Multicomponent Antibacterial Nanofibrous Dressings for Advanced Wound Care
1.01.2016
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.3. FarmaatsiaT410 Farmaatsiatooted ja nende tehnoloogiad 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201745 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.201845 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201645 600,00 EUR
01.01.2019−31.12.201945 600,00 EUR
182 400,00 EUR

Antimikroobset raviainet sisaldavate elektrospinnitud nanofiibermaatriksite valmistamine potentsiaalse ravimkandjasüsteemina on üks uudne võimalus parandada krooniliste haavade ravi. Võimalike haavainfektsioonide profülaktika ning ravi lokaalsete antibakteriaalsete raviainetega on oluline, et vältida võimalike persistentsete infektsioonide ja süsteemse toksilisuse tekkimist antibiootikumide kasutamisel. Käesoleva projekti põhi-eesmärk on disainida ja valmistada uudsed efektiivsed antibakteriaalsed elektrospinnitud nanofiiber haavakatted (AND). Esmalt uuritakse AND tahke faasi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi. Teiseks uuritakse AND biofarmatseutilisi omadusi (raviaine vabanemist, lahustumist) ning nende antimikroobset toimet ja efektiivsust. Töötatakse välja uudsed meetodid antibakteriaalse aktiivsuse uurimiseks nii in vitro kui ka in vivo. Projekti hüpoteesiks on, et haavakatete antimikroobne aktiivsus ja efektiivsus sõltub oluliselt haavakatte disainist ja valmistamismeetodist.
Antimicrobial drug-loaded electrospun nanofibrous matrices are of major interest as novel drug delivery systems for effective care for chronic wounds. Treatment of wound infection is a crucial part of the therapy and high bioburden leading to persistent infections and systemic toxicity are an increasing antibiotic-related problems. The overall aim of the present project is to design and prepare effective new types of antibacterial nanofibrous dressings (ANDs) for local wound healing purposes using electrospinning (ES). Firstly, the solid-state, mechanical and technological properties of ANDs will be studied. Secondly, the drug release, dissolution and antimicrobial activity and efficiency studies will be performed. Novel methods will be developed for investigating the antibacterial activity of dressings in vitro and in vivo. It is hypothesised that depending on the design and preparation of ANDs, the drug release as well as antimicrobial activity and efficiency will be changed.
Kroonilised haavandid on ühiskonna jaoks väga suureks probleemiks, sest need põhjustavad patsiendi pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja suuri tervishoiukulutusi. Käesoleva teadusprojekti eesmärgiks oli valmistada erilise kiulise struktuuriga haavakatted, millel oleks tänu oma struktuurile eeliseid haavade ja haavandite ravis. Ühe olulise osana paigutasime nende katete sisse ka raviaineid, millel oleks antibakteriaalne (bakterite vastane) toime. Selliste katete valmistamiseks kasutasime elektrospinnimise meetodit, mis võimaldab polümeerilahusest või polümeerisulamist tekitada kiulise struktuuriga mati. Projekti tulemusena selgitasime välja, millised protsessi tingimused ja materjalid sobivad antud katete valmistamiseks ja kui palju muutub raviaine matist vabanemise kiirus erinevate materjalide/protsessi tingimuste kasutamise korral. Samuti saime teada, kuidas mõjutab haavakatte struktuur (kiu läbimõõt, kiu poorsus, mati paksus, mati poorsus) haavakatetest raviaine vabanemist ning samuti nende haavakatete toimet bakteritele. Olulise tulemusena selgitasime välja ka nende haavakatete ohutuse keharakkudele. Esmakordselt ühendasime elektrospinnimise meetodi ka printimisetehnoloogiaga ning tekitasime kihilise struktuuriga haavakatte. Võrreldes tavalise polümeerikilega eelistasid keharakud kinnituda ja kasvada elektrospinnitud haavakattel. Paralleelselt haavakatete valmistamisega töötasime välja rida erinevaid testimismeetodeid, mis võimaldavad uurida haavakatete füsikokeemilisi ja mehaanilisi omadusi ning hinnata nende haavakatete efektiivsust ja ohutust. Toetudes saadud kogemustele, teadmistele ja tulemustele on võimalik välja töötada väga erineva struktuuriga uudseid haavakatteid. Antud projekti tulemused näitasid, et elektrospinnitud antibakteriaalsed haavakatted omavad eeliseid tänu pikemale toimeajale ning nende kasutamine omab haavaravis suurt potentsiaali toetades normaalset haava paranemist.