Resoneerudes viimastel aastatel avaldatud kultuuritrauma teooriatega vaatleksime 1990ndate aastate alguse järskudest poliitilistest ja majanduslikest muutustest esile kutsutud väärtuskonfliktide seeriat kul-tuuritraumana. . Senine välitööde ulatuslikkus ja publitseerimise aste võimaldavad kultuuritrauma toi-memehhanisme ja ületamisteid puudutava teoreetilise alusuuringu läbiviimist. Meetodina kasutatakse kvalitatiivse analüüsi erinevaid vorme, eelkõige pool-struktureeritud intervjuusid sh. eluloolisi jutustusi ja olmekeskkonda käsitlevaid küsitlusi. Töö eesmärgiks on välja selgitada kultuuritrauma põhilised toi-mimisareaalid ja sellest johtuvalt jälgida traumast väljatulemise mehhanisme. Hüpoteesina oletame, et kultuuritrauma põhilisteks realisatsiooniväljadeks on: 1) sotsiaalse mõtlemise topeltstandardite teke, samuti nende pikk teadvustamise ja läbielamise periood, viimaste ületamine tähistakski trauma lõppu; 2) kodanikualgatuses aset leidvad struktuursed muutused, mille läbi rohujuuretasandil toimiv initsiatiiv kohandab end muutunud oludega;3) kultuuriga seotud rituaalid, nende aeglane teisenemine, mis võib osutuda isegi uude sotsiaalsesse olustikku assimileerumise teeks;4) kodu kui integratiivne kultuurite-gur, mis kajastab kompleksselt nii materiaalses kui vaimses sfääris toimuvaidväärtuskonflikte. Traumast väljatulemise mehhanismidena tuleks vaadelda tasalülitumist, innovatsioone, ritualisatsioone, vastupanu-aktsioone.
Resonating to the theories of cultural trauma published in recent years we intend to regard the series of value conflicts provoked by the abrupt political and economic changes of the early 1990s as a cultural trauma. The extensive nature of fieldwork and level of publications achieved enable to carry out a fundamental theoretical study on the effects, mechanisms and coping strategies of cultural trauma. By way of method different forms of qualitative analysis, first of all semi-structured interviews incl. biographical narratives and investigations into everyday environment will be used. The aim of the study is to find out the main fields of effect of a cultural trauma and, consequently, the mechanisms of coping with it. As hypothesis we presume that the main fields of manifestation of a cultural trauma are: 1) the development of double standards of social thinking, as well as an extensive period of experiencing them and making them conscious. Overcoming the double standards would thus mark the end of the trauma; 2) structural changes in civil initiative through which the initiative on grassroot level adapts itself to the changed circumstances; 3) rituals of cultural nature, their slow transformation that may even prove to be a way of assimilation into a new social reality; 4) home as an integrative cultural factor that reflects conflicts of values in both the material and mental spheres in a complex manner. Retreatment, innovations, ritualizations, actions of resistance should be regarded as mechanisms of coping with the trauma.