See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM15-401
EKKM15-401 "Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat (1.01.2015−31.12.2018)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
EKKM15-401
Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat
1.01.2015
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH280 Kohalik ja piirkondlik ajalugu, ajalooline geograafia alates keskajast 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)60,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH310 Kunstiajalugu6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)20,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus20,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.20152 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.20162 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.20171 700,00 EUR
5 700,00 EUR
0,00 EUR

Ilma lisafinantseeringuta ähvardab ÕES aastaraamatu järjepidevat ilmumist 2015. aastast katkemine. Sellest oleks eriti kahju nüüd, kus aastaid kestnud pingutuste tulemusena on saavutatud konstantne ilmumisrütm ja täidetud ka võrdlemisi kõrged kvaliteedikriteeriumid. Taotletav toetus on vajalik, et Eesti keele- ja kultuuriloos niivõrd oluline väljaanne saaks üldse jätkata ilmumist ning et saavutatud taset oleks võimalik järjepidevalt hoida ja veelgi tõsta. See annab rahvusteaduste esindajatele, kaasa arvatud nende erialade doktorandidele võimaluse publitseerida oma artikleid interdistsiplinaarses, tunnustatud teadusajakirjas. ÕES aastaraamat on üks neid väljaandeid, mis võimaldab ja edendab rahvusteaduste püsimiseks paratamatult vajalikku eestikeelset publitseerimist. Senine positiivne tagasiside ÕES aastaraamatule on andnud impulsi liitumiseks veelgi enamate rahvusvaheliste andmebaasidega. See teeks Eesti rahvusteaduslikud uurimistulemused rahvusvaheliselt nähtavamaks ja võimaldades neile paremat juurdepääsu. Plaanis on jõuda selleni, et ÕES aastaraamat oleks lisaks praeguseks juba olemasolevale kajastusele refereeritav ja indekseeritav ka Thomson Reuters kategooriates Arts and Humanities Citation Index ja Current Contents Arts & Humanities, samuti kirjastuses Elsevier ning EBSCOhost andmebaasis. ÕES aastaraamatus avaldatavad artiklid jõuavad jätkuvalt laiema lugejaskonnani Open Access põhimõttel. Arenguvõimalusena näeb projektimeeskond ka väljaande liitumist DOI süsteemiga. Rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga on seni enamasti suheldud kirjade või e-kirjade abil. Toimetuskolleegiumi tegelik kogunemine korra igal aastal võimaldaks veelgi tõsta aastaraamatu artiklite sisulist kvaliteeti, sest siis saaksid kolleegiumi liikmed tegeliku diskussiooni käigus oma arvamusi kujundada. See annaks võimaluse edastada nii autoritele kui väljaande koostajatele ja toimetajatele hoopis uuel tasemel tagasisidet. Sellepärast on ÕES aastaraamatu arendamise plaanis ka toimetuskolleegiumi iga-aastane koosolek, mille saab ühendada seltsi muude tegevustega (ettekanded, seminarid, konverentsid). Projekti põhirisk on see, et kui projekt jääb üldse rahastamata, tuleb loobuda ÕES aastaraamatu avaldamisest ja nii kaob see väljaanne Eesti rahvusteaduste maastikult. Projekti kuludest väiksemas mahus rahastamise riskideks oht, et ÕES aastaraamatut ei õnnestu enam avaldada ühtlase ilmumisrütmiga perioodilise väljaandena, mis võib selle välja langetada refereeritavate ja indekseeritavate väljaannete kategooriast. Rahastamise puudulikkus võib mõjutada ka projektimeeskonna motiveeritust. Aastaraamatu väljaandmise 12-aastane kogemus näitab, et enamus sisulisest töödest (ettevalmistus, toimetamine) on võimalik ära teha ka missioonitundest ehk ilma tasu saamata või väikese töötasuga sekretärile, mis ei kata kaugeltki tööpanust aastaraamatu valmimisse. See on toiminud, aga selline olukord on riskipiiril majandamine, mille maandamiseks ongi projektimeeskond ehk ÕES juhatus käesolevaga asunud aktiivselt lisarahastust otsima, et mitte kaotada senist 12 aastat kestnud töösuhet sekretär-tegevtoimetajaga, kindlustada kvaliteetne keeletoimetus ja küljendus ning leida motiveerimisvahendeid erialatoimetajate ja retsensentide ning toimetuskolleegiumi liikmete veelgi aktiivsemaks kaasamiseks projekti. Ammuteadvustatud risk on ka fakt, et ÕES aastaraamatu väljaandmise kulud on suuremad kui müügitulud. Selle osalinegi maandamine oleks võimalik aktiivsema müügitegevusega, mida on aastate jooksul ka proovitud. Oma praeguse palga- ja töökoormuse juures on sekretär tegutsenud võimaluste piirides. Samuti on paratamatu, et kuna ÕES juhatus otsustas aastaraamatu avatud teaduse põhimõttel artiklitele avatud juurdepääsu kehtestada, siis sellega kahanes müügitulu. Kuna kogu seltsi tegevus toimub paljuski missioonitundest rahvusteaduste edendamise teel, siis selle tegevuse riskide maandamiseks ongi teadvustatud vajadus leida missioonitundelisi finantseerijaid. Projektimeeskonna motiveerituse riski on seni aidanud maandada Õpetatud Eesti Seltsi pikaajaline tegevus ja hea maine. Kui mõni põhitäitjatest ei saa seltsi väljaannete, k.a ÕES aastaraamatu koostamisse ja toimetamisse enam palju panustada, on Eesti teadlas- ja haritlaskonnas ikka leidunud neid, kes on valmis teatepulga üle võtma.