See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9363
ETF9363 "Mahekasvatustehnoloogiate mõju mustika ja viinamarja viljade bioaktiivsete ühendite sisaldusele (1.01.2012−30.06.2016)", Ele Vool, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF9363
Mahekasvatustehnoloogiate mõju mustika ja viinamarja viljade bioaktiivsete ühendite sisaldusele
Effect of the organic cultivation technologies on content of bioactive compounds in blueberry and grapevine fruits
1.01.2012
30.06.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.1. BiokeemiaB191 Taimebiokeemia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201215 360,00 EUR
01.01.2013−31.12.201315 360,00 EUR
01.01.2014−31.12.201415 360,00 EUR
01.01.2015−31.12.201515 360,00 EUR
61 440,00 EUR

Kemikaalideta kasvatatud marjad on tervislikumad ja seetõttu väärtuslikuks tooraineks toiduainetetööstusele. Maheviljeluses on oluline valida kultuurid, millel ei ole Põhjamaade tingimustes probleeme kahjustajatega. Sellisteks kultuurideks võib lugeda kultuurmustikat ja viinapuud. Marjade väärtuslikkus inimese seisukohalt seisneb aga nende biokeemilises koostises ja eriti bioaktiivsetes ühendites. Samas on aga bioaktiivsete ühendite sisaldus oluliselt mõjutatud nii keskkonnatingimustest kui ka kasvatustehnoloogiast. Orgaanilistes materjalidest valmistatud väetised ja biostimulandid mõjutavad marjakultuuride kasvu erinevalt. Väetusrežiim ja selle kaudu ka taimede toitumine mõjutab oluliselt nende elujõudu ja seega ka talvekindlust ning produktiivsust. Kevadine glütsiinbetaiiniga pritsimine tõstab taimede vastupanu kevadistele hiliskülmadele, soodustades taimede varajast õitsemist ning viljumist sügisel. Samas puuduvad aga eelteadmised, kuidas mõjutavad orgaanilised väetised ja biostimulandid marjade keemilist koostist ning kas seetõttu on võimalik saada bioaktiivsete ühendite poolest rikkamaid vilju. Katsetööde eesmärgiks on välja selgitada biostimulantide ja orgaaniliste väetiste mõju mustika ja viinamarja viljade maitseparameetritele (suhkrud, happed ja nende suhe), bioaktiivsetele ühenditele (üldfenoolid, polüfenoolid jne.) ja antioksüdatiivsele aktiivsusele. Projekti olulisus: uurimustulemused näitavad, kuivõrd orgaanilised väetised või biostimulandid mõjutavad viljade biokeemilist koostist ja selle põhjal soovitada millised on mustika ja viinamarja kasvatuseks sobivad orgaanilised väetised või preparaadid. Uurimustulemused on rakendatavad mujal põhjamaades ning olulised ka kohalike väikeettevõtete laiendamiseks. Kuna senised viinamarjakatsed on läbi viidud põhiliselt lõunapoolsetes riikides, siis on oluline koostöö arendamine sealsete uurijatega.
Berries cultivated without chemicals are healthy and therefore very valuable. The pest resistant cultures are important for organic cultivation. Hybrid grapevine and blueberry are this kind of plants in our climate. The importance of berries is based on their biochemical content as well as on content of bioactive compounds beneficial for human health. The latter depends on environmental factors and cultivation methods. The fertilizers from different organic materials could influence blueberry growth differently. Plant nutrition changes the growth of plants and biochemistry of berries as well as consequently the winter-hardiness and productivity. The growth of grapevine is feasibly influenced with biostimulants. The spraying plants with the clycinebetaine solution in spring raise plants’ hardiness in cold spring season. Those plants flower and yield earlier. There is lack of information, how organic fertilizers and biostimulants influence berries’ chemical content and ability to produce yield rich in valuable bioactive compounds. Main objectives of the research are to study the effect of biostimulants and organic fertilizers on berries taste parameters (sugars, acids and their ratio), on bioactive compounds (total phenolics, polyphenols ect.) and on antioxidant activity of blueberry and grape. Importance of the project: research data indicate, to what extent organic fertilizers influence berries biochemical composition and to recommend which organic fertilizer or treatment is especially suitable for blueberry and grapevine cultivation. Present research result is important for other Northern countries as well as small enterprises in Estonia. Since the grapevine topic in the grant project is mainly related with Southern countries, it would enable our scientist to cooperate better with other scientists in future.
Projekti eesmärgiks oli välja selgitada biostimulantide ja orgaaniliste väetiste mõju aedmustikate (Vaccinium spp.) ning viinamarjade maitseparameetritele (mahla kuivaine, orgaanilised happed ja nende suhe) ehk viljaliha küpsusnäitajatele, bioaktiivsetele ühenditele (fenoolsed ühendid, sh antotsüaanid) ja antioksüdatiivsele aktiivsusele. Uurimuse tulemustest selgus, et viinapuude puhul ei paranda biostimulandi kasutamine toitainerikkal pinnasel viinamarjade maitset ja bioaktiivsete ühendite sisaldust. Küll aga oli oluline mõju viljade kvaliteediparameetritele kasvatustehnoloogilistel võtetel nagu võralõikuse viis ja aeg, lehtede eemaldamine vilikondade ümbert. Teine oluline faktor on sordiomadused, mis hübriidviinapuudel sortidel (Vitis vinifera × V. amurensis × V. labrusca) on varieeruvad ja mõjutavad nii viljade tervislikkust kui ka välimust. Mustikatega läbi viidud uurimused näitasid, et orgaaniliste väetiste kasutamine mahekasvatuses freesturbaväljadel on perspektiivne, kuid nende mõju viljade maitsele, bioaktiivsetele ühenditele ja ka taime kasvule sõltub konkreetsest väetisest. Kuid oluline tulem oli ka see, et orgaaniliste väetistega on võimalik tagada maheviljeluses samaväärne taimede produktiivsus ja viljade kvaliteeti nagu intensiivkasvatusmeetodeid rakendades Kokkuvõtteks saab projekti tulemustest järeldada, et kasvatustehnoloogiliste võtete rakendamisega on võimalik toota ja tõsta kodumaiste marjade kvaliteeti. Projekti raames läbi viidud kasvatustehnoloogiat puudutavad katsed olid viinapuude ja mustikatega Eestis esimesed ning turba tootmise järel mahajäetud freesturbaväljadel ainulaadsed kogu maailmas ja oluliseks lähtepunktiks järgnevate uurimuste läbiviimisel. Projekti raames on kaitstud 1 doktoriväitekiri, 16 magistritööd ja avaldatud 12 teaduspublikatsiooni.