See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Tippkeskused" projekt TK145
TK145 "Eesti-uuringute Tippkeskus (1.01.2015−1.03.2023)", Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum.
TK145
Eesti-uuringute Tippkeskus
The Centre of Excellence of Estonian Studies
Eesti-uuringute Tippkeskus
CEES
1.01.2015
1.03.2023
Teadus- ja arendusprojekt
Tippkeskused
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,00
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)10,00
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus40,00
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2015−01.03.2023
PerioodSumma
01.01.2015−01.03.20234 819 437,90 EUR
4 819 437,90 EUR
537134547,00
USA dollar

Tippkeskus koondab 15 uurimisgruppi, milles osaleb üle 60 doktorikraadiga teadustöötaja ning üle 50 doktorandi Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudist. Tippkeskuse eesmärk on Eesti-uuringud kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksne uurimine eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamine. Uurimissfääris on eesti keel koos oma allkeelte ja murretega, lokaalsed nähtused, nagu regilaul, laulupeod ning koorilaululiikumine, algupärane poeetiline kultuur, pühapaigad, Eesti diasporaad ja rahvusvähemused (nt venekeelne elanikkond, vanausulised, soomeugri rahvusvähemused, seosed naaberrahvastega). Lisaks pakuvad huvi globaalsed kultuurisuundumused ja ülemaailmsete kultuurinähtuste kohalikud ilmingud (eeposed, huumor, mütoloogia, filosoofilised lahknevused jne), taasloodud moderniseeritud vormid, kõikvõimalikud tänapäeva kultuurinähtused, sh transmeedialised tekstid ja nende toimimine. Tippkeskuse ambitsioon on tuua ühe „vihmavarju“ alla üksteisega haakuvad uurimisprojektid kirjandus- ning keeleteaduses, arvutuslingvistikas, folkloristikas, filosoofias ja muusikateaduses, et tekitada nende vahel dialoog.
The CEES aims at a complex study of the linguistic and cultural structure of ethnic groups in Estonia, analyses its content and philosophical starting ponts and proposes models for 1) the Dynamics and sultural diversity of transnational phenomena and processes; 2) local cultural patterns created by communities; 3) historical and modern trajectories of cultural diversity, categories of historical variation (conceptual, confessioanal, linguistic), the movement of innovations on the basis of former patterns; 4) forms of linguistic behaviour and practice. Cultural processes are observed both in modern context and throughout history. The research base are digital resources created by the research teams and partners, experiments, field data. The huge corpora enable to study big data by using the possibilities offered by digital humanities. The strength of the CEES lies in the synergy evolving from the closer cooperation between the researchers of the humanities and those of copmputer sciences.
http:/www./folklore.ee/cees
AsutusRollRiikTüüpKommentaar
Tallinna Ülikool
Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Keele Instituut
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Tartu Ülikool