"Sihtfinantseerimine" projekt SF0140022s10
SF0140022s10 (SF0140022s10) "Keemiatehnilised aspektid keskkonnariskide hindamisel (1.01.2010−31.12.2015)", Vahur Oja, Tallinna Tehnikaülikool, Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond.
SF0140022s10
Keemiatehnilised aspektid keskkonnariskide hindamisel
Chemical Engineering Aspects in Environmental Risk Assessment
1.01.2010
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaT350 Keemiatehnoloogia ja -masinaehitus2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).100,0
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010989 700,00 EEK (63 253,36 EUR)
01.01.2011−31.12.201163 250,00 EUR
01.01.2012−31.12.201263 250,00 EUR
01.01.2013−31.12.201363 250,00 EUR
01.01.2014−31.12.201463 250,00 EUR
01.01.2015−31.12.201563 250,00 EUR
379 503,36 EUR

Projekti eesmärgiks on teostada teaduslikke uuringuid keskkonna riskihinnangu valdkonnas järgnevate tegevustena: Toetada riskianalanalüüsi ainete (reaaslete segude) termodünaamilis-füüsikaliste omadustega – segude aurustumisparameetrid; ideaalsuse määr spetsiifiliste ainete aurustumisel komplektsetest maatriksitest. Sellel valdkonnal on tähtis koht ainete leviku määramisel keskkonnas ja töötervishoiu tingimuste hindamisel töökohtadel, samuti uute tehnoloogiate arendamisel või olemasolevate täiustamisel. Peamisteks objektideks on põlevkividest ja biomassidest saadavad komplektsed segud sellised nagu pürolüüsi tõrvad/õlid. Arendada edasi varem projekti meeskonna poolt väljatöötatud uudset riskianalüüsi meetodit töökeskkonna riskide hindamiseks ja vältimiseks Eesti keemiatööstusega seotud ettevõtetes, peamiselt põlevkivi õli tootmise valdkonnas. Uurida fotokatalüütilise oksüdatsiooni võimalusi ja strateegiaid õhus olevate orgaaniliste ainete elimineerimiseks.
The goal of the targeted financing project is to study following aspects related to the environmental risk assessment: To supports risk assessment by thermodynamic properties - mixture volatilization parameters and vaporization of specific compounds from complex matrices. One of biggest uncertainties in risk assessment is determination partitioning of chemicals between different environmental compartments. The emphasis is on evaluation of the degree of ideality in real undefined complex mixtures, from oil shale and biomass (such as tarry/oily materials). To improve the flexible risk assessment model (developed by members of the project) to be applied to determine risk levels for physical and chemical hazards in Estonian chemical industries, especially in oil shale oil industry - aimed to minimize work illnesses/injuries. To study feasibility, establish optimum conditions and evaluate strategies for elimination of refractory pollutants from air by photocatalytic oxidation.
Projekti eesmärgiks oli teostada teaduslikke uuringuid keskkonna riskihinnangu valdkonnas kolme alateemana. Esimeses alateemas uuriti Kukersiitse põlevkivi põhiste ainete (reaaslete segude) ideaalsuse määra ning aurustumisparameetreid (aururõhud; keemispunktid; aurustumisentalpiad). Põlevkivi õlide korral seoti aurustumisparameetrid õlide kergesti mõõdetavate termodünaamilis-füüsikaliste omadustega rakenduslike korrelatsioonide saamiseks. Ideaalsuse määra uuringud sisaldasid põlevkivi ja lahusti vastasmõju uuringuid (pundumine lahustites) ja komplektsetest maatriksitest aurustumise kvantitatiivset kirjeldamist. Teadustöö käigus arendati välja kolm uudset eksperimentaalset metoodikat. Teine alateema oli seotud varem projekti meeskonna poolt väljatöötatud riskianalüüsi meetodi edasi arendamisega. Selleks uuriti põlevkiviõli soojenemisel eralduvate gaaside koostist tööruumi õhus ja nendega seotud terviseriske. Selleks kasutati FTIR-NIR spektromeetrit. Uuriti tolmusisaldust õhus materjalide töötlemisel HazDust EPAM-5000-ga. Kolmandas alateemas uuriti kommerts-(P25) ning sünteesitud fotokatalüsaatorite toime fotokatalüütilise oksüdatsiooni süsteemides gaasifaasis: akrüülnitriili fotokatalüütilise oksüdatsiooni P25 katalüsaatoriga transitiivses reaktoris ebastatsionaarsetes tingimustes ning pidevas režiimis. Väävelhappega modifitseeritud P25 ja F3 fotokatalüsaatorite aktiivsust võrreldi kommertstitaandioksiidi fotokatalüütilise oksüdatsiooni käigus saadud tulemustega.Hinnati gaasifaasilise fotokatalüütilise oksüdatsiooni protsessi võimet lagundada akrüülhappe, akrüülnitriili ja tolueeni segu ning ka stüreeni, tolueeni ja akrüülnitriili segu eraldi ning segus osooniga. Uuriti titaandioksiidi peenkilede võimet lagundada lenduvaid orgaanilisi aineid (akrüülnitriil, metüül-tert-butüüleeter) gaasifaasis fotokatalüütilise oksüdatsiooni protsessiga. Pandi kokku ning uuriti ja optimeeriti mitmesektsioonilist pidevas režiimis töötavat fotokatalüütilist reaktorit.