"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5913
ETF5913 (ETF5913) "Kaevandatud alade kasutamine (1.01.2004−31.12.2006)", Ingo Valgma, Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond.
ETF5913
Kaevandatud alade kasutamine
Usage of mined out areas
1.01.2004
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.14. Tootmistehnika ja tootmisjuhtimineT500 Tööohutustehnoloogia 2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2006
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004155 000,00 EEK (9 906,31 EUR)
01.01.2005−31.12.2005152 941,18 EEK (9 774,72 EUR)
01.01.2006−31.12.2006156 000,00 EEK (9 970,22 EUR)
29 651,25 EUR

Kaevanduste hülgamisega ning sulgemise tulemusel Eestis on ilmnenud, et mitmete geotehnoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste faktorite mittearvestamine on viinud kaevandatud aladele rajatud ehitiste ja hoonete degradeerumisele. Seni pole käsitlemist leidnud suurte tööstusettevõtete Ahtme SEJ ja tiheasulate all paiknevate suletud põlevkivikaevanduste vee soojuse akumulaatorina kasutamise hüpotees. Lisaks vajavad lahendamist karjääride sulgemise korrastamine. Levimas on pae- ja kruusakarjääride kasutamine inertsete tootmisjääkide ja -jäätmete utiliseerimiskohtadena ja panilatena. Seni on see toimunud suhteliselt ühekülgsete eelhinnangute alusel ja vastav regulatsioon ei arvesta kaevandamisest tekkinud tehnogeenseid geomehaanilisi ilminguid. Analoogiliselt kasutatakse savikarjääre mõõdukalt ohtlike jäätmete panilana. Uurimuse eesmärk on luua suletud kaevanduste keskkonnaohutu kasutamise kontseptsioon. Anda soovitusi ja põhjendada projekteerimistingimused mis looksid eeldusi suletud kaevanduste kasutamiseks. Projekteerimiseeskirjade loomisega on võimalik muuta ehitus- ja viljelemiskõlblikuks suuri kaevandatud alasid, kus seni geotehnoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste faktorite mittearvestamine on viinud ehitiste ja hoonete degradeerumisele. Suletud kaevanduste veed puhastuvad ise, mille kohaselt võib kaevandusvett viia joogivee konditsiooni. Kaevandatud alade kasutamine panilateks on võimalik, arvestades eelkõige nende hüdrogeoloogilisi parameetreid; veega täitunud kaevandusi saab kasutada tööstusvee reservuaaridena ja rakendada soojusenergia akumulaatorina ja soojusvahetina. Töö tulemusel luuakse suletud kaevanduste keskkonnaohutu kasutamise kontseptsioon. Hinnang suletud kaevanduste kasutamisest tööstusvee reservuaaridena ja soojusenergia akumulaatorina võimaldab tulevikus algatada rakenduslikke katse-või pilootprojekte. Tulemused peaksid selgitama põhjavee dünaamika ja keemilise režiimi muutuste ulatust nii maavarade kaevandamisel kui ka põlevkivikaevanduste sulgemisel. Projekti oletatavad tulemused on olulised eelkõige maa ja maapõue kasutajatele (ehitajatele, geoloogidele, hüdrogeoloogidele, hüdroloogidele, mäeinseneridele.
U Several mines have been closed or abandoned in recent years in Estonia. Geotechnical and hydrogeological conditions have not been taken into account in all cases. It has lead to the degradetion of sevaral buldings and constructions. Hypotheses of using minewater as energy accumulator under dence population has not been investigated yet. In addition the problems of closing of surface mines need to be organised. Limestone and gravel quarries and clay pits are used for utilising or storaging industrial waste. Up to now it has been done after one-sided evaluations and the regulation is not taking into account technogenic geomechanical phenomena. The purpose of the study is to make conception of sustainable usage of mined areas. To give recommendations and to give reasons for planning conditions for successful closure of the mines. This allows to change large areas of mined areas to suitable farmland or building areas. Minewater could be used for supply or drinking water after selfcleaning. It is possible to use underground space for storages after counting with hydrogeological conditions. Mines could be used as reservuars for industrial water, accumulators of energy. As the result of the research conception of sustainable usage of mined areas will be created. Evaluation of using mines as reservuars or accumulators will allow to start new test or pilot projects. The results will explane the amplitude of change in groundwater dynamics and chemistry in cases of mining and closing of mines. The expected results of the project are useful for those who work with land and earth crust.