"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8646
ETF8646 "Eesti kodanikeühenduste strateegilised valikud: avalik huvi, eestkoste ja professionaliseerumine (1.01.2011−31.12.2013)", Mikko Kari Lagerspetz, Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
ETF8646
Eesti kodanikeühenduste strateegilised valikud: avalik huvi, eestkoste ja professionaliseerumine
Strategic Choices of Estonian Civil Society Organizations: Public Good, Advocacy, Professionalism
1.01.2011
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201111 400,00 EUR
01.01.2012−31.12.201211 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 400,00 EUR
34 200,00 EUR

Käesolev projekt keskendub kolmele mittetulunduslikke kodanikeühendusi ja kodanikuühiskonda puudutavale üksteisega seotud küsimusele: ühendused kui avaliku huvi esindajad ja kujundajad, ühendused kui eestkostjad ja rühmahuvide esindajad, ning ühendused kui professionaalsed eksperdid ja teenuste pakkujad. Mainitud rollid põhinevad erinevatele, omavahel potentsiaalses vastuolus olevatele ootustele, mille juured on erinevates teoreetilistes arusaamades. Kuigi neid vastuolusid on uuritud Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika kontekstis, ei ole Ida-Euroopa kodanikuühiskonna uuringud nendele enamasti tähelepanu pööranud. Üheks põhjuseks on see, et Eestis, nagu ka üldisemalt Ida-Euroopas, on mainitud rollid alles kujunemas. Eesti kodanikeühenduste puhul on täheldatav nii huvide esindamise funktsiooni kui professionaliseermise tendentsi tugevnemine alates 1990ndate lõpust. Samal ajal on elanikkonna osalemine organisatsioonides jäänud suhteliselt madalaks ning tugevalt sõltuvaks sellistest taustateguritest nagu haridus, sissetulek ja rahvus. Alates 2002. a. on kodanikualgatuse ja avaliku võimu suhteid püütud teadlikumalt suunata. Eri avaliku võimu harude arengud on siin siiski olnud väga erinevad. Uuringukava seostub kolme tihedalt põimunud küsimusega, mis kõik on seotud kodanikeühenduste rolliga kodanikuühiskonna arendamisel. - Mil määral ja kuidas toimivad Eesti kodanikeühendused demokraatliku avaliku sfääri osalistena? - Millised on nende suutlikkus ja probleemid grupihuvide tagamisel ja edendamisel? Ning lõpuks, - kuidas mõjutab tendents professionaliseerumise suunas ühelt poolt nende organisatsioonilist struktuuri ja tegutsemisviise ning teisalt nende võimekust toimida avalikkuses ja huvide esindamisel? Küsimustele vastatakse osaliselt varem kogutud andmete (sh. ühenduste ja elanikkonna küsitlused ja intervjuud) analüüsi abil, osalt kogudes uusi andmeid järgnevalt: - poolstruktureeritud intervjuudega ametiisikute ja kodanikeühenduste esindajatega, keda on kaasatud avaliku võimu ja kodanikeühenduste suhete arendamisse; - dokumendianalüüsiga, sh oluliste arengukavade koostamise ja rakendamise aruannetest. Projekti tulemusena valmib kaheksa teadusartiklit, kolm doktori- ja kaks magistriväitekirja.
The proposed research focuses on three interrelated issues concerning non-profit organizations and the civil society: Organizations as articulating the Public Good and contributing to it; organizations as actors in advocacy and interest representation; and organizations as professional providers of expertise and services. These roles are based on different, potentially conflicting expectations, rooted in different theoretical conceptions. Although the conflicts have been studied in the Western European and North American contexts, research on civil society in Eastern Europe mostly fails to recognize them. One of the reasons for this gap in research is doubtless the fact that these roles have become topical only recently – both in Estonia and in Eastern Europe in general. In Estonia, tendencies towards both stronger interest representation and growing professionalism of NGOs have been visible since late 1990s. At the same time, public participation in the organizations has remained relatively low and strongly dependent on such background factors as education, income and ethnicity. Since 2002, growing attention has been paid to developing partnership relations between the government and NGOs. However, the development has varied considerably between different branches of government as partners. The proposed research is concerned with three closely intertwined questions, all related to the role of NGOs as elements of civil society: - To what extent and in which ways do Estonian NGOs function as participants in a democratic public sphere? - What is their capacity and what are their problems in effectively safeguarding and promoting group interests? And finally, - in which ways does the tendency towards professionalism affect, first, their structure and ways of functioning, and second, their capacity as public actors and advocates? These questions will be answered partly by means of analysing previously collected data (including organization and population surveys and interviews), partly with help of new data collected as follows: - Semi-structured interviews with civil servants and representatives of NGOs who have been involved in the development of relations between public institutions and civil society - Analysis of policy documents - including an analysis of relevant governmental plans and their implementation reports. The project is expected to result in eight scientific articles, three doctoral dissertations and two master’s theses.