See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF8209
ETF8209 "Kaubalis-rahaliste suhete areng Eesti alal 17. saj. kuni 20. saj. alguseni (1.01.2010−31.12.2013)", Enn Küng, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF8209
Kaubalis-rahaliste suhete areng Eesti alal 17. saj. kuni 20. saj. alguseni
The Development of Money Economy in Estonia from the 17th to the Early 20th Century
1.01.2010
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH270 Ühiskonna ja majanduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2010−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010180 000,00 EEK (11 504,10 EUR)
01.01.2011−31.12.201111 504,40 EUR
01.01.2012−31.12.201211 504,40 EUR
01.01.2013−31.12.201311 504,40 EUR
46 017,30 EUR

Projekti eesmärk on uurida kaubalis-rahaliste suhete arengut Eestis kolmes omavahel seotud sektoris 17. sajandist 20. sajandi alguseni võrdluses analoogiliste protsessidega Läänemeremaades ja Euroopas. (1) Linn: rahvusvahelise kaubakapitalismi ja kapitalistlike suhete areng Eesti linnu läbinud ja Amsterdami ja Londoni suundunud Vene ja Ingeri transiitkaubanduse näitel 17. sajandil, sh kaubanduskultuur, lõimumine Lääne-Euroopa turuga, hindade kujunemine kaupade liikumise eri etappidel, kaupmeeste puhaskasum ülemerekaubandusest. (2) Mõisamajandus: põllumajandusliku suurtootmise funktsioneerimine (tootmistase, kasumlikkus) üleminekul feodaalselt majandusmudelilt modernsele turumajanduslikule mudelile eesmärgiga anda senisest põhjendatum ja diferentseeritum käsitlus mõisamajandusest üksikute majapidamisharude, majandusregioonde ja eritüübiliste mõisamajapidamiste lõikes. Ühtlasi püütakse hinnata mõisate perspektiive 20. sajandi esimese poole kiiresti muutunud sotsiaal-majanduslikes ja poliitilistes oludes, sh nende konkurentsivõimet võrreldes talupoegliku väikemajapidamistega. (3) Talumajandus: raha ja krediidisuhete roll talurahvaühiskonnas 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul (nt küsimus, millistest allikatest hankisid talupojad taluostuks vajaliku raha) (2, 3) Reaalpalga pikaajalised arengud ja regionaalsed erinevused põllumajanduses; maatööliste elatustase ja Eesti tööjõuturu toimimine (eeskätt reaalpalga erinevused eri majandussektorite vahel) pärisorjuse kaotamisele järgnenud saja aasta jooksul (1816/1819-1913). Seni kasutamata või vähe kasutatud arhiiviallikail rajanevad uurimustulemused aitaksid märkimisväärselt süvendada meie teadmisi nagu ka avardada arusaamist kaubalis-rahaliste suhete arengu mitmetest olulisematest aspektidest Eestis ja Läänemere ruumis. Asjaolu, et paljud kaubalis-rahaliste suhete arenguga seonduvad uurimisprobleemid on mitmel pool maailmas pälvinud väga suurt tähelepanu, võimaldab meil käsitleda kõnealust temaatikat võrdlevas perspektiivis.
The aim of the grant project is to trace the development of money economy in Estonia in three inter-related sectors from the seventeenth century to the First World War along with similar developments in the Baltic Sea region and Europe. (1) Urban sector: the development of international trade capitalism and capitalist relationships on the example of transit trade from Ingria and Russia via Estonian towns to Amsterdam and London in the seventeenth century, e.g. developments in trading techniques, integration with West Europe markets, price formation at different stages in the production and delivery chain, and the rate of return from investments in overseas trade. (2) Manorial economy: the level of production and the profitability of manor economy in Estonia in the 18th and 19th centuries. The focus is on the issue of the profitability of manorial economy (large-scale production) in comparison with farm economy (small-scale production) in the late 19th and early 20th centuries. (3) Farm economy: the role of money and credit in villages in the late 19th and early 20th century (e.g. how was the purchase of farms financed?) (2, 3) The long-term development of real wages in agriculture and their regional variation; functioning of the Estonian (rural) labour market (e. g. wage gaps between broad sectors of the economy) in the century following the abolition of serfdom (1816/1819-1913). The results of the grant project based on unused and under-utilised archival sources would help to advance further our understanding of some major aspects of money economy in Estonia and in the Baltic Sea area. Several issues with regard to the development of money economy such as long-term developments of prices and wages, market integration, profitability, credit relations in the countryside, etc. have received considerable attention in international historical research. This enables us to approach our subject from a comparative perspective.