See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt SLOMI13115
SLOMI13115 "Räime (Clupea harengus membras) looduslike asurkondade eristamise eeskirja väljatöötamine Eesti merealadel (1.08.2013−18.06.2015)", Timo Arula, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
SLOMI13115
Räime (Clupea harengus membras) looduslike asurkondade eristamise eeskirja väljatöötamine Eesti merealadel
Developing tool for separation of the Baltic herring (Clupea harengus membras) populations in Estonian waters (to be applied in fisheries monitoring)
Räime (Clupea harengus membras) looduslike asurkondade eristamise eeskirja väljatöötamine Eesti merealadel
1.08.2013
18.06.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
AsutusRiikTüüp
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
PerioodSumma
01.08.2013−18.06.201560 749,00 EUR
60 749,00 EUR

Töönduslike kalavarude populatsioonipõhine majandamine on parimaks aluseks jätkusuutlikule kalandusele. See omakorda eeldab teadmisi erinevate populatsioonide osakaalust saakides. Eesti merealade räime asurkonnad jagunevad peamiselt nelja ökotüübi vahel: i) sügiskude mereräim, ii) sügiskude laheräim, iii) kevadkude mereräim, iv) kevadkude laheräim. Neil igaühel on ainuomane kohastumine kohalikele keskkonnatingimustele ja seega ajas erinev dünaamika nii asurkonna kui ka individuaalsel tasandil. Looduslike asurkondade eristamine on võimalik neile ainuomaste, kohalike keskkonnatingimuste mõjul kujunenud tunnuste alusel, mis on ülimalt töömahukas protsess ja seetõttu seni vähe rakendust leidnud. Käesoleva projekti eesmärgiks on välja töötada kompleksne ning võimalikult universaalne, praktikas kasutatav vahend/eeskiri räime asurkondade eristamiseks Eesti merealadel ja anda soovitused selle rakendamiseks kalavarude seisundi hindamisel. Selleks planeeritakse parima olemasoleva metoodika alusel rea üksiktunnuste (sagitaalotoliitide välisstruktuur, kuju ning mõõtmed, kehamiku morfomeetria, suguproduktide arengustaadium, kasvukiirus jt) kompleksne analüüs leidmaks räime asurkondi eristada võimaldavaid üksik- ja liittunnuseid ning nende kombinatsioone.
TegevusProtsent
Alusuuring50,0
Rakendusuuring50,0