See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8074
ETF8074 "Alaealisena õigusevastaselt käitunud indiviidide kriminaalse aktiivsuse jätkumine ja lõppemine keskeas (1.01.2009−31.12.2012)", Jüri Saar, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
ETF8074
Alaealisena õigusevastaselt käitunud indiviidide kriminaalse aktiivsuse jätkumine ja lõppemine keskeas
The persistence of offending and desistance from crime of delinquent individuals at middle age
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS160 Kriminoloogia5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Õigusteaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009218 880,00 EEK (13 988,98 EUR)
01.01.2010−31.12.2010199 440,00 EEK (12 746,54 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 746,40 EUR
01.01.2012−31.12.201212 746,40 EUR
52 228,32 EUR

Projekti eesmärgiks on koguda ja analüüsida informatsiooni indiviidide kriminaalsete karjääride jätkumise ja lõppemise kohta ning selgitada välja kriminaalsete karjääride kulgu mõjutavad psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid. Lisaks seatakse eesmärgiks formuleerida kiminaalsest aktiivsusest loobumise teoreetilised mudelid ning teha nende põhjal kuritegevuse preventsiooni ja kontrolli poliitika kavandamiseks ettepanekuid. Uuringuga jätkatakse 1985. aastal alustatud esinduslikku Eesti alaealiste kestvusuuringut, mille valimisse kuulus algselt 317 meessoost alaealist õiguserikkujat vanuses 14-17 eluaastat. Nimetatud indiviidid viibisid sel ajal kahes Eesti alaealiste kasvatus- ja karistusasutuses moodustades institutsionaliseeritud alaealiste õiguserikkujate kohordi. Varasemate andmekogumise lainete (1985., 1990., 1995. ja 1999.) käigus saadud informatsiooni uuendatakse käesoleva uuringu käigus. Vaatlusperioodi kestus kasvab uue etapi läbiviimisel 25 aastani ja valimi indiviidide keskmine vanus 38-41 eluaastani. Niisuguse andmemassiivi kujundamine ja analüüs lubab uuringu panna ühte ritta rahvusvaheliselt kõige tuntumate kriminoloogiliste kestvusuuringutega. Kogutava informatsiooni põhjal (surmad, surmapõhjused, andmed kriminaalse käitumise ja karistuste kohta jms) toimub valimi täpsustamine, kuhu kuuluvate indiviididega võetakse kontakt kvalitatiivse uuringu läbiviimiseks. Põhiliseks uurimismeetodiks on elukäigu intervjuu, struktureerimata süvaintervjuu eriliik, mis lubab viia kriminaalse käitumise konkreetsesse sotsiaalsesse ja ajaloolisse konteksti. Intervjuud kombineerituna varem kogutud andmetega indiviidide kohta võimaldavad välja arendada rikkalikuma ja põhjalikuma pildi selle kohta, miks ühtedel indiviididel kestab kriminaalne aktiivsus lühikest aega ja teistel jätkub kuritegude toimepanek ning asotsiaalne eluviis kõrge vanuseni.
The aim of the study is to gather and analyze the data about the persistence of and desistance from criminal careers of the sampled individuals and to determine the psychological and social factors affecting the persistence of and desistance from criminal careers. Additionnally, the study aims to formulate the theoretical models of desistance from criminal activity and, based on those models, to devise practical proposals to crime prevention and crime control policies in Estonia. The current study is the next phase in the longitudinal research of criminal careers, where data collected during the previous waves (1985, 1990, 1995 ja 1999) will be updated. As a result the entire survey period will be extended from 15 years to 25 years and the average age of respondents will increase from 28-31 to 38-41 years. This time span of longitudinal data would rank the planned study on par with the most recognized criminological longitudinal research. The main method of research during the fifth stage of the longitudinal study is collecting a life history by an unstructured in-depth interview, which allows the criminal behavior of an individual to be placed in a specific social and historical context. Life history narratives combined with the previously collected data allows developing a more detailed and complete picture about the reasons why some people engage in criminal acts for just a short period of time while others keep committing crimes and lead antisocial lives until old age.