See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8625
ETF8625 (ETF8625) "Ajalugu kui kultuurimälu: Eesti mnemoajaloo perspektiivid (1.01.2011−31.12.2012)", Marek Tamm, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
ETF8625
Ajalugu kui kultuurimälu: Eesti mnemoajaloo perspektiivid
History as cultural memory: Towards an Estonian mnemohistory
1.01.2011
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH240 Tänapäeva ajalugu (umbes 1800 kuni 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH200 Ajalooteooria6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituutkoordinaator01.01.2011−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
24 000,00 EUR

Uurimisprojekti peamine eesmärk on uurida rahvusloome empiirilisi ja teoreetilisi aspekte, keskendudes rahvuslike minevikutõlgenduste eritlusele. Konkreetsemalt taotleb projekt analüüsida võrdlevast vaatenurgast ajalookäsituste ja -esituste rolli Eesti rahvusliku identiteedi kujunemisel alates 19. sajandi keskpaigast. Projekti hüpotees väidab, et kõige viljakam on käsitada rahvuslikke ajalookäsitlusi osana “kultuurimälust”, mida määratletakse kui taaskasutatavate tekstide, piltide ja rituaalide kogumit, mis on iseomane igale ühiskonnale teatud konkreetsel perioodil ja mille “kultiveerimine” tagab ühiskonna stabiilsuse ja kujundab selle enesepilti. Analüüsimaks kultuurimälu arengut ehk rahvuslikku identiteediloome protsessi, mille lahutamatu osa on mineviku pidev üle ja ümber tõlgendamine, kasutatakse projektis “mnemoajaloo” teooriat, mille on välja pakkunud Jan Assmann. Erinevalt traditsioonilisest positivistlikust ajaloost ei huvita mnemoajalugu mitte mineviku faktuaalsus, vaid selle aktuaalsus, mitte ajaloosündmused ise, vaid nende retseptsioon. Kuigi projekt põhineb olulisel määral osalevate teadlaste varasemal uurimistööl, siis on eesmärgiks viia läbi ulatuslik empiiriline analüüs, mis võtab arvesse nii kirjalikke (ajalookirjutus, ajakirjandus, kirjandus) kui ka visuaalseid allikaid (maalid, fotod, filmid, monumendid) 19.–20. sajandist, eesmärgiga luua süntees varasema ja uue uurimistöö põhjal Eesti mnemoajaloost. Projekti peamised väljundid on eestikeelne kollektiivne monograafia Eesti ajaloo mälupaikadest (lieux de mémoire) ja ingliskeelne rahvusvahelise teadusajakirja erinumber mnemoajaloo uuringute teoreetilistest ja võrdlevatest perspektiividest. Mõlemad publikatsioonid saavad põhinema kahe rahvusvahelise konverentsi materjalidele, mis on plaanis projekti raames korraldada. Mõistagi avaldavad kõik uurimisprojekti liikmed ka individuaalselt oma uurimistulemusi nii Eesti kui ka rahvusvahelistes teadusajakirjadest ja -kogumikes. Lisaks aitab projekt kahtlemata panustada dialoogi suurendamisse Eesti ühiskonna erinevate gruppide vahel, sest eraldi pööratakse uurimistöös tähelepanu probleemile, kuidas on rahvuslikud identiteedid Eesti ühiskonnas leidnud ümbersõnastamist, vaidlemist ja vaidlustamist viimase paari kümnendi väga oluliste poliitiliste ja sotsiaalsete muutuste kontekstis.
The project’s main objective is to address the empirical and theoretical aspects of nation-building based on the study of nationalist interpretations of past histories. More specifically, we aim to analyze the role played by historical representations in the formation of Estonian national identity since the mid-19th century. It is argued that the most fruitful way to comprehend national history is to consider it as a particular form of ‘cultural memory’, understood as a body of reusable texts, images, and rituals specific to each society in each epoch, whose ‘cultivation’ serves to stabilize and convey that society’s self-image. For analysing the workings of cultural memory, the ongoing process of shaping an identity by reconstructing its past, we adopt the concept of mnemohistory, coined by Jan Assmann. Mnemohistory relinquishes a positivistic investigation of the past in favour of research into the actuality, not into the factuality of the past. Although this project builds on previous research by the team members, we intend to carry out extensive empirical research as well as into written (history writing, journalism, literature) and visual sources (paintings, photos, films, monuments) of the 19th and 20th century in order to produce a new synthesis of previous and new work into Estonian mnemohistory. The main written outcomes of the project are a collective monograph in Estonian on the lieux de mémoire of Estonian national history and a special issue in English in an international peer-reviewed journal on the theoretical and comparative perspectives of mnemohistorical research in Europe. Both publications will be based on the materials of two international conferences organized in the framework of the project. All the team members will also publish individually their scholarly results in international journals and collective volumes. In addition, the project helps to prepare the way for further dialogue and understanding between different groups in Estonian society, as particular attention is given in the project to the question of how national identities are being reformulated, debated and contested against the background of the dramatic political and social changes that have occurred over the past two decades in Estonia.