See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7878
ETF7878 "Metsakoosluste kujunemist mõjutavad ökoloogilised ja antropogeensed tegurid põllumajandusmaastikus (1.01.2009−31.12.2012)", Jaan Liira, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7878
Metsakoosluste kujunemist mõjutavad ökoloogilised ja antropogeensed tegurid põllumajandusmaastikus
The effect of dispersal limitation and anthropogenic disturbance on the development of forest vegetation in agricultural landscapes
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2010−31.12.2010184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2011−31.12.201111 780,40 EUR
01.01.2012−31.12.201211 780,40 EUR
47 121,20 EUR

Viimase aastasajaga on bioloogiline mitmekesisus pidevalt vaesustund, seda eelkõige inimtegevusest põhjustatud biotoopide killustumise ja hävimise tõttu. Metsade puhul toimub aga üheaegne metsade üldise pindala kasv kogu parasvöötmes ning loodusväärtuslike metsade killustumine. Oma uurimustes oleme kirjeldanud, kuidas kõrge looduskvaliteediga metsades on toimunud inimtegevuse põhjustatud struktuurne lihtsustumine. Kirjeldatud muutused metsades põhjustavad aga negatiivseid trende metsaliikide säilimisel ja levikul. Kaasaegsetes maastikes domineerivate sekundaarsete metsakoosluste liigiline koosseis ja mitmekesisus ei ole pelgalt aastasadu kujunenud liigifondi pärand, vaid on tugevasti mõjutatud konkreetsete metsatukkade ajalisest ja ruumilisest kujunemismustrist ning metsaliikide levimisedukusest. Viimane ei ole aga metsaliikide tugevaim külg, mistõttu on sekundaarsetes metsades toimunud liikide ja nende tunnusmustri nihestumine. Maastikulises skaalas on traditsiooniks kirjeldada liikide levikut saarelisuse, meta-populatsiooni, või eraldis-koridor-maatriks süsteemi teooria alusel. Eelkõige viimase uurimisele oleme oma töögrupis palju tähelepanu pööranud, uurides agraarmaastikes olevate võimalike levikukoridorbiotoopide ja asendusbiotoopide (refuugiumite) rolli bioloogilisele mitmekesisusele. Arvestades kaasaegseid suundumusi metsanduses ja põllumajandusmaastike uut intensiivistumislainet, on tekkinud tungiv vajadus ökoloogiliselt põhjendatud jätkusuutliku metsamajanduse, maastike planeerimise ja parandatud seiremetoodika järgi. Selleks on eelkõige vaja kvantifitseerida metsaliikide levimist mõjutavad tegurid ja selgitada välja nende suhteline roll metsakoosluste kujunemisel. Antud projektis keskendume eelkõige koosluste killustatuse ning metsaliikide edukusele kasutada avamaastikes olevaid koridor- ja asendus-biotoope. Et saada võimalikult adekvaatseid hinnanguid, oleme ahendanud oma uurimisobjektide valiku vanadele metsailmelistele puistutele, peamiselt vanadele mõisaparkidele üle Eesti. Uuritavad puistud saavad valitud nii et nad asuvad erinevatel kaugustel metsadest ja on ümbritsetud erineva tihedusega ökoloogiliste koridoride võrgustikuga. Ühtlasi parandame ka üldisi teadmisi mõisaparkide väheuuritud rohurinde ja krüptogaamide floorast.
Global scenarios list the land-use change, habitat loss and fragmentation as the major factors of changes in terrestrial biodiversity. Even if the loss of forest area and its forest fragmentation has been reported to occur in highly populated or agriculturally intensively managed areas, forest land area has been increased during last decades throughout the temperate zone, because of the active afforestation of agricultural areas. Unfortunately, most of this forest land and its fragments consist of secondary forest. Latest studies have shown that the realized (trait) composition of species in forest fragments is a shifted subset of old stands’ flora. This is caused by short-distance dispersal ability and low competitive ability of forest species. Recruitment restrictions are suppressed in forest-like fragments with long-term history and habitat quality (i.e. suitable light and soil conditions). The concept of patch-corridor-matrix system suggests that matrix landscapes consist of corridor and step-stone habitats, which can act as dispersal vectors or surrogate biotopes (refugia) for habitat demanding species. However, field observations here and elsewhere are still contradictory on the relative role of these landscape habitat elements. There are two approaches to study the effects of habitat fragmentation and isolation on species dispersal. Most of effort has been devoted to the analysis of the effect of habitat loss, blurred by extinction delay debt. Alternatively, exploring the colonization success in newly formed habitats would reveal processes of species dispersal and habitat isolation more convincingly. We will study the question of general ecological interest like how species dispersal and landscape structure limit forest species distributions. In particular, we aim to quantify the effects of habitat isolation, possible dispersal corridors and anthropogenic disturbance on dispersal success of forest species into various fragments of old aged forest-like habitats, targeting on manor parks, which are scattered in agricultural landscape. Woodland parts of these old manor parks are perfect subjects to develop a survey-type study to record the presence of forest species with different dispersal ability. We will study parks in agricultural landscapes and forest landscape around them across the Estonia, to provide stronger extrapolation power for the conclusions.