"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK05-7
HLK05-7 (HLK05-7) "Eesti kartograafiline pärandkogu (1.01.2005−31.12.2008)", Tõnu Oja, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
HLK05-7
Eesti kartograafiline pärandkogu
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2006−31.12.200680 000,00 EEK (5 112,93 EUR)
01.01.2007−31.12.200750 000,00 EEK (3 195,58 EUR)
01.01.2008−31.12.200863 100,00 EEK (4 032,83 EUR)
18 732,50 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL. PROJEKTI TÄHTSUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL (kuni 1 lk): Tartu Ülikooli geograafia instituudi töö oma asutamisest alates 1919. a. on olnud tihedalt seotud maakaartidega. Ühelt poolt on kaarte muretsetud geograafilise uurimistöö tarbeks, teiselt poolt on uurimistöö tulemustena tekkinud nii iseseisvaid kaarte kui ka temaatilisi ja kohateabelisi kihte Eestimaa kohta. Nõukogude perioodil kuulusid täpsemad maakaardid kas hävitamisele või erihoidlates säilitamisele, mistõttu Eesti ala puudutavaid kaarte on säilinud vähe. Puudub ka täpne teave kõigi Eesti kohta tehtud kaartide osas. Kõik Tartu Ülikooli allasutustes olevad hävitamisest allesjäänud ning salajasteks ja ametialaseks kasutamiseks kuulutatud kaardid koondati geograafia kateedri (nüüdse instituudi) juurde loodud erihoidlasse (kokku 3045 kaarti). Neist arvukamalt on Vene 1: 42 000 (1894-1913) topokaarte (421), Saksa 1918. a. 1: 25 000 (164) ja 1930.-40. aastail väikeses tiraa˛is trükitud katastrikaarte (1355). Lisaks nimetatuile sisaldab TÜ geograafia instituudi kaardikogu arvukalt muid Eesti kaarte, plaane ja projekte, viimased enamasti käsikirjalistena. 1992.a. kinkisid sõjaeelse TÜ geograafiaprofessori A. Tammekannu lapsed kogule professori 1930. aastate kaartide koosteoriginaalid. Osaliselt sai instituut tagasi Nõukogude perioodil kateedri lepingutööde raames Eesti projektinstituutidele (Maaehitusprojekt) ainueksemplarides valmistatud kaardid, mis tolleaegsete eeskirjade põhjal kuulusid teatud aastate järel hävitamisele. Kaarditeavike koguarv (siia ei ole loetud õppeatlasi ja –kaarte) on umbes 6000. Vanade kaartide laiem väärtus seisneb kohateabelise kultuuripärandi peegeldamises, mille kaudu kaartidega liituvad geograafia instituudis loodud prof. Varepi ajaloolis-kartograafiline kartoteek Eestimaa paikade kohta umbes 95 000 sedeli näol. Sageli ei ole osatud kaartide valmistamise protsessis hinnata metaandmete – kaardi sisu, mahtu, kvaliteeti, loomist jms kirjeldavate andmete – väärtust tulevastele põlvedele ajastu topograafilise reaalsuse talletamisel, mistõttu suur osa säilinud kaarte ja kohateavet vajavad tõlgitsemisel täiendavat tööd. Kaardikogu kasutamist takistab ruumipuudus, aga ka tänapäevaste kaartide andmebaasi (kataloogi) puudumine. Osa kaarte, eriti 1930.-40. aastate katastrikaardid, on intensiivse kasutamise tõttu kannatanud (rebenenud, murdekohtadest välja veninud). Eesti kartograafiakogu korrastamise ja täiendamise kõige esmaseks vajaduseks on kõike kaarte ja kaardilehti kirjeldava andmebaasi loomine ning nende säilimise tagamine. Töömahukaim osa sellest tööst on kaartide rasteriseerimine, koondamine ühtsesse süsteemi ja nende kättesaadavaks tegemine üldsusele. Kaartide eripäraks on koordinaatvälja olemasolu ja selle matemaatiline seos geograafilise ruumiga. Selle tõttu on mõistlik rasteriseerimine läbi viia nii, et tulemus oleks koordinaadipõhine ja käsitletav sarnaselt geoinfosüsteemidega. Viimases on geograafia instituudil üks pikaajalisemaid kogemusi Eestis, pädev oskusteave, tarkvaralahendused ja masinapark. Reaalkoordinaatiga varustatud ajaloolised kaardimaterjalid tähendavad olulist kvaliteeti säilikute sidumisel ka kaasaegsete ruumiandmete kogudega, samuti laiemaid teadustöö võimalusi. Geograafia instituudis on läbi viidud uurimistöid kartograafia ajaloo väljaselgitamisel, ajalooliste materjalide töötlemisel, maastikumuutuste kirjeldamisel, kartograafilise reaalsusmudeli suhtestamisel tegeliku maastikuga jms ning osalenud sarnastes koostööprojektides. Geograafia instituudi valduses on kaartide kõrval ka hulgaliselt materiaalset inventari, mille abil on võimalik anda ülevaade kartograafia, maamõõtmise ja kaugseire ajaloost. Perspektiivis soovib geograafia instituut Eesti kartograafiakogu eksponeerida kõrge interaktiivsusastmega muuseumi-uurimiskeskuse kujul, mis põhieesmärgi