See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9259
ETF9259 "Läkaköha epidemioloogia ja molekulaargeneetika (1.01.2012−31.12.2015)", Marje Oona, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF9259
Läkaköha epidemioloogia ja molekulaargeneetika
Epidemiology and molecular genetics of pertussis
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB720 Peremeditsiin3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)34,0
3. Terviseuuringud3.11. Terviseuuringutega seotud uuringud, näiteks biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatikaB220 Geneetika, tsütogeneetika 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)33,0
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB510 Nakkushaigused3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)33,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201221 554,40 EUR
01.01.2013−31.12.201321 554,40 EUR
01.01.2014−31.12.201421 554,40 EUR
01.01.2015−31.12.201521 554,40 EUR
86 217,60 EUR

Läkaköha on vaktsiinvälditav haigus, mida põhjustab inimpatogeenne Bordetella pertussis. Läkaköhataolisi haigestumisi võivad põhjustada veel kolm Bordetella perekonda kuuluvad mikroobiliiki: B. parapertussis, harva ka B. bronchiseptica ja B. holmesii. Käesoleval sajandil on paljudes maailma riikides täheldatud läkaköhasse haigestumuse tõusu, seda eelkõige noorukite ja täiskasvanute hulgas. Vastavalt passiivse seire tulemustele on Eestis haigestumus läkaköhasse kõrgem kui teistes lähiriikides, kusjuures valdavalt on registreeritud läkaköha haigusjuhte vaktsineeritud laste hulgas. Eestis on üle 90% registreeritud läkaköha juhtudest diagnoositud ühekordse seroloogilise uuringu alusel ning kasutusel on vaid mittekvantitatiivsed ELISA testid. Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida Bordetella spp. infektsioonide epidemioloogiat, molekulaargeneetikat ja kliinilisi eripärasid ning selgitada läkaköha registreeritud haigusjuhtude arvu suurenemise põhjuseid. Projekti käigus testitakse järgmisi hüpoteese: (1) läkaköhasse haigestumus on suurenenud, kuna ringlevad muteerunud haigustekitajad, mis suudavad vältida läkaköhavaktsiini tekitatud immuunvastust; (2) suur osa läkaköha-taolistest haigestumistest on põhjustatud B. parapertussis’e poolt; (3) ühekordse seroloogia meetodil põhinev passiivne läkaköha seire ei ole olnud usaldusväärne ning läkaköha on laste hulgas ülediagnoositud ja noorukite ja täiskasvanute hulgas aladiagnoositud; (4) läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade serolevimus erinevates earühmades on sarnane nende levimusele Lääne-Euroopas. Projekti käigus viiakse läbi kvantitatiivsed seroloogilised uuringud läkaköhaspetsiifiliste anti-PT-IgG määramiseks, kogutakse Bordetella spp tüvede pank ning viiakse läbi erinevaid molekulaargneetilised uuringud ringlevate Bordetella spp geneetilise struktuuri selgitamiseks. Projekt aitab kaasa tõhusamate vaktsiinide ja tõhusamate immuniseerimisstrateegiate kujundamisele.
Pertussis is a vaccine preventable disease caused by the strictly human pathogen Bordetella pertussis. Three other Bordetella species have also associated with pertussis-like diseases: B. parapertussis, rarely B. bronchiseptica and B. holmesii. The re-emergence of pertussis has noted in many countries, mostly among adolescents and adults. Paradoxically, in Estonia during last decade the main increase of registered pertussis cases is seen among vaccinated children from 1 to 14 years of age. According to the passive surveillance data, the overall incidence rate of pertussis in Estonia has been even much higher than in neighbouring countries. Over 90% of pertussis cases were diagnosed by single-sample serology using non-quantitative ELISA tests. The overall aim of the project is evaluate epidemiology, clinical characteristics and molecular genetics of Bordetella spp infections and to analyse reasons contributing to the seemingly increased incidence of pertussis in recent years. The following hypotheses will be tested: (1) the incidence of pertussis has increased due to increased circulation of vaccine escape mutants; (2) a large proportion of pertussis-like diseases is caused by the B. parapertussis; (3) pertussis is overdiagnosed among children and underdiagnosed among adolescents and adults, previous data based predominantly on qualitative serological testing and passive surveillance have been unreliable; (4) the distribution of IgG antibodies to pertussis toxin among different age groups in Estonia is similar to the distribution in Western European countries. During the project, quantitative detection of pertussis-specific antibodies (anti-PT-IgG) will be conducted, the genetic pattern of circulating Bordetella spp strains will be characterized, and a well characterized collection of Bordetella spp isolates will be developed. The project will contribute for developing more effective vaccines and immunisation strategies against pertussis.
Selleks, et uurida Bordetella spp. infektsioonide epidemioloogiat ja kliinilisi eripärasid ning selgitada läkaköha sagedasema diagnoosimise põhjusi Eestis, viisime läbi köhivaid patsiente hõlmava prospektiivse uuringu, lapsi ja täiskasvanuid hõlmanud seroepidemioloogilised uuringud ning analüüsisime läkaköhasse haigestumuse näitajaid 25 aasta jooksul seoses immuniseerimiskava muutustega ja läkaköha diagnoosimismeetodite muutustega. Prospektiivsesse uuringusse hõlmasime kokku 556 patsienti, kelle paranemistendentsita köha oli kestnud vähemalt 7 päeva. Nendest patsientidest esines läkaköha 25 patsiendil (4,5%) ja paraläkaköha 8 patsiendil (1,4%). Hindasime Maailma Terviseorganisatsiooni läkaköha kliinilise haigusjuhu definitsiooni täpsust: selle tundlikkus oli 0,68 (95% CI 0,47-0,85) ja spetsiifilisus 0,39 (95% CI 0,34-0,43). Analüüsisime läkaköha viie klassikalise sümptomi diagnostilist väärtust eristamaks läkaköha muu etioloogiaga köhadest, kuid ühtegi piisavalt spetsiifilist sümptomite kombinatsiooni ei selgunud. Seega tuleb ebaselge etioloogiaga püsiva köha korral teha läkaköha laboratoorsed uuringud. Selleks, et hinnata B. pertussis infektsiooni esinemist Eesti elanikkonna hulgas, viisime läbi seroepidemioloogilised uuringud, mis hõlmasid 1053 last ja 3327 täiskasvanut. Vereanalüüsi andmisele eelneval aastal oli B. pertussis’ega kokku puutunud 6,3% (95% CI 3,3%-10,8%) 9-14aastastest lastest ja 5,8% (95% CI 4,8-7,0%) täiskasvanutest. Terviseameti poolt registreeritud läkaköhasse haigestumus 9-13aastaste laste hulgas 2011. aastal oli 0,1% ning täiskasvanute hulgas 2012. aastal 0,006%. Seroepidemioloogilistest andmetest järelduv B. pertussis’e infektsiooni esinemismäär on kordi kõrgem kui Terviseameti poolt registreeritud haigestumus, mis näitab asümptoomse või kergekujulise B. pertussis’e infektsiooni levikut Eestis. Läkaköha diagnostikas spetsiifilisemate meetodite kasutuselevõtule järgnes registreeritud haigusjuhtude langus hiljuti vaktsineeritud laste kohortides, mis viitab võimalikele varasematele valepositiivsetele tulemustele.