"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6984
ETF6984 "Vastsündinu varase sepsise empiirilise antibakteriaalse ravi optimeerimine (1.01.2007−31.12.2010)", Irja Lutsar, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF6984
Vastsündinu varase sepsise empiirilise antibakteriaalse ravi optimeerimine
Optimisation of empric antibacterial therapy for early onset neonatal sepsis
1.01.2007
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB660 Pediaatria 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007300 000,00 EEK (19 173,49 EUR)
01.01.2008−31.12.2008300 000,00 EEK (19 173,49 EUR)
01.01.2009−31.12.2009288 000,00 EEK (18 406,55 EUR)
01.01.2010−31.12.2010288 000,00 EEK (18 406,55 EUR)
75 160,08 EUR

Vastsündinu sepsise kõrge esinemissagedus ja suremus on tinginud ulatuslikku laia toimespektriga antibakteriaalse ravi empiirilist kasutamist kõrge infektsiooniriskiga vastsündinutel. Tulemuseks on üha suurenev antibiootikumresistentsus ning seede-trakti normaalse kolonisatsiooni häirumine. Käesoleva uuringu eesmärgiks on võrrel-da kas suhteliselt kitsama toimespektriga penitsilliini ja gentamütsiini kombinatsioon vastsündinu varase sepsise empiirilises ravis on sama efektiivne ja hästi talutav kui seni enim kasutatud ampitsilliini ja gentamütsiini kombinatsioon. Lisaks sellele hinna-takse erinevate antibiootikumide mõju normaalse soole mikrofloora kujunemisele ning ravimresistentsuse tekkele. Planeeritud on prospektiivne, ravi ümbervahetusega uuring, kuhu hõlmatakse kõik sepsise riskifaktoritega vastsündinud Eesti mõlemas vastsündinute III etapi intensiivravi osakonnas. Uuring on planeeritud ekvivalentsuse printsiibil, kus kahe režiimi erinevus ei tohi ületada ± 10% ning uuringu võimsus on 80%. Vajalik uuritavate arv on 140 vastsündinut kummaski ravirühmas. Uuringu käi-gus manustatakse kummaski osakonnas samaaegselt vaid ühte uuritavatest ravirežii-midest; osakondadevaheline režiimi vahetus toimub kui pooled uuritavatest on hõlma-tud. Kõigilt uuritavatelt võetakse regulaarselt mikrobioloogilisi külve, hinnatakse ko-loniseerivate mikroobide struktuuri ja nende antibiootikumtundlikkust. Uuringu pri-maarse lõpptulemiks on antibakteriaalse ravi vahetuse vajadus esimese 72 ravitunni jooksul. Teiseste tulemitena vaadeldakse põletikule viitavate laboratoorsete markerite dünaamikat, intensiivravi ja hospitaliseerimise kestvust, nosokomiaalse infektsiooni esinemissagedust ja struktuuri, suremust, normaalse soole mikrofloora kujunemist ning antibiootikumresistentsuse teket. Paralleelselt konventsionaalsete mikrobioloogi-liste uuringutega hinnatakse sepsise etioloogiat kasutades molekulaarseid meetodeid (16S rRNA määramine PCR meetodil). Ravi tulemusel selgunud optimaalseim anti-bakteriaalse ravi režiim võetakse kasutusele vastsündinu varase sepsise empiirilises ravis. Kasutatavad molekulaarsed meetodid peaksid tõhustama ja kiirendama vastsün-dinu sepsise etioloogilist diagnostikat, ennetades seega põhjendamatut antibakteriaal-se ravi kasutamist ning vältides sellest tulenevat antibiootikumresistentsuse kujune-mist. Kõik meetodid rakendatakse hiljem igapäeva praktikasse.
Persistently high incidence and mortality of early onset neonatal septicaemia has led to widespread empiric use of broad-spectrum antibacterial agents in high-risk neo-nates. Such strategy has resulted in increased antibacterial resistance and disturbed colonisation of the gastrointestinal tract. The aim of the present study is to compare whether a narrow spectrum antibiotic penicillin in combination with gentamicin is as effective and well tolerated in the empiric treatment of neonatal septicaemia as the so far most widely used combination of ampicillin and gentamicin. In addition the effect of each antibiotic regimen on normal microbial colonisation and on emergence of an-tibacterial resistance will be assessed. A prospective, multicenter, switch over study will be conducted in both referral neonatal intensive care units of Estonia. The study is planned as an equivalence trial; the difference between the two treatment regimens should not exceed 10% and the power of the study is 80%. A total of 280 patients will be recruited (140 patients in each treatment arm). During the study in each unit only one treatment regimen is used at a time; the regimen will be switched after the re-cruitment of half of the planned total study population. Regular microbiological test-ing is performed in all study subjects and the colonisation pattern and antibiotic resis-tance of the colonising microorganisms is assessed. The primary end-point of the study is the need for a change in antibacterial regimen within the first 72 hours of therapy. The dynamics in laboratory indices (WBC counts and CRP), duration of in-tensive care and hospitalisation, prevalence and structure of nosocomial infections, mortality and colonisation pattern, including prevalence of antibiotic resistance will be used as secondary end-points. Simultaneously with routine microbiological meth-ods molecular methods (bacterial 16S rRNA by PCR) will be used for the identifica-tion of the aetiology of neonatal sepsis. The optimal treatment regimen, identified by the study will be implemented for the empirical treatment of early neonatal sepsis in all neonatal units of Estonia. The use of molecular methods should impove the early aetiological diagnosis of neonatal sepsis and thus avoids unnecessary exposure to broad-spectrum antibiotic therapy and the subsequent development of antibiotic resis-tance. All methods used in the study will later be introduced into everyday practice.