See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7350
ETF7350 "Etnolingvistiline vitaalsus ja identiteediloome: Eesti teiste Balti riikide taustal (1.01.2008−31.12.2011)", Martin Ehala, Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskond, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
ETF7350
Etnolingvistiline vitaalsus ja identiteediloome: Eesti teiste Balti riikide taustal
Ethnolinguistic vitality and identity construction: Estonia in Baltic background
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH360 Rakenduslingvistika, võõrkeelte õpetamine, sotsiolingvistika 6.2. Keeleteadus ja kirjandus34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS263 Sotsiaalpsühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused33,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008298 800,00 EEK (19 096,80 EUR)
01.01.2009−31.12.2009286 848,00 EEK (18 332,93 EUR)
01.01.2010−31.12.2010260 640,00 EEK (16 657,93 EUR)
01.01.2011−31.12.201116 658,40 EUR
70 746,06 EUR

Viimastel ajal on esile kerkinud interdistsiplinaarne uurimisparadigma, mis keskendub sotsiaalse identiteedi arengule vahetus keelekasutuses ja ühiskondlikes diskursustes. Seda teadusvaldkonda, mis seob sotsiolingvistikat, diskursusanalüüsi, kultuurantropoloogiat ja sotsiaalpsühholoogiat, on hakatud kutsuma sotsiokultuuriliseks keeleteaduseks. Käesolev uurimisprojekt kuulub sellesse teoreetilisse paradigmasse ja seab enda ülesandeks näidata, kuidas rühma vitaalsus, st selle püsimine või assimileerumine on tingitud ühiskonna diskursiivsetest valikutest (eeskätt maailma seletavate narratiivide, uskumuste ja väärtussüsteemi valikust) ning mismoodi diskursusi konstrueeritakse lähtuvalt stereotüüpsetele ettekujutustele enda rühma ja olulise teise rühma iseloomulikest tunnustest. Suurepärase võimaluse selliseks võrdlusuuringuks pakuvad Balti riikide ühiskonnad, mis jagavad mitmeid võrdluse tegemist hõlbustavaid sarnasusi: kõigis neis riikides on nõukoguliku päritoluga venekeelsed kogukonnad, mille vähemusidentiteedi kujunemine algas Nõukogude liidu lagunemise järel. Sarnase ajalookogemuse tõttu on ka nende riikide põhirahvuse identiteet taasiseseisvumise järel kujunenud paralleelselt, kuid rahvuslike iseärasustega. Uuringu metodoloogiline eesmärk on töötada välja standardiseeritud viis kvantitatiivse etnolingvistilise vitaalsuse uuringumetodoloogia sidumiseks kvalitatiivuuringu metodoloogiaga, et põhjalikumalt avada, kuidas diskursiivsed valikud kujundavad erinevate sotsiaalsete rühmade vitaalsustaju ja selle kaudu nende kollektiivset käitumist. Uuringu empiiriline eesmärk on anda detailne ülevaade Eesti kahe suurema etnilise rühma - eestlaste ja venelaste - etnolingvistilisest vitaalsusest võrdlevas perspektiivis teiste Balti riikidega, avades vitaalsuse seosed identiteediloomega. Uuring on olulise tunnetusliku ja rakendusliku tähtsusega Eesti ühiskonna interetniliste protsesside sügavama mõistmise ja mõjutamise seisukohalt: selle tulemused näitavad, milline on eri diskursuste mõju ühiskonna vitaalsusele ja kuivõrd need diskursused leiavad kõlapinda eri sotsiaalsetes kihtides. Projekti käigus välja töötatav metodoloogia võimaldaks senisest oluliselt paremini võrrelda erinevate etniliste rühmade etnolingvistilist vitaalsust. See oleks oluline samm edasi valdkonnas, mida praegu iseloomustab universaalse ja standardiseeritud lähenemise puudumine. Uuringu tulemused on kavas avaldada teadusartikles ja monograafias “Ethnolinguistic vitality in the Baltic Countries”.
Recently, an interdisciplinary research paradigm concentrating on the emergence and dynamics of social identity in language usage and public discourses has gained prominence. This paradigm connecting sociolinguistics, critical discourse analysis, cultural anthropology and social psychology is called sociocultural linguistics. The research project at hand belongs to this paradigm and sets the goal to show how the maintenance or assimilation of a group depends on the discursive choices (i.e. the choice of the narratives, beliefs and the value system) the group makes; and how these discursive choices are constructed on the basis of stereotypical views on characteristic features of both the ingroup and outgroup. The societies of the Baltic countries provide an excellent opportunity for a comparative study of this kind because they share a number of important similarities: all these countries have Russian-speaking communities that acquired their minority status after the collapse of the Soviet Union. The shared historical experience makes also the majority ethnic groups well comparable. The methodological goal of this project is to develop a standardised way to triangulate the outcomes of quantitative ethnolinguistic vitality studies and qualitative methodology, in order to reveal how the discursive choices shape the vitality perceptions of different social subgroups and thereby their collective behaviour. The empirical goal of the project is to provide a detailed account of the ethnolinguistic vitality of the two largest ethnic groups (Estonians and Russians) in Estonia in comparative perspective with other Baltic countries; and to reveal the relationships between the identity construction and vitality. The project is important for better understanding and more effective control of the interethnic processes in Estonia: its results deepen understanding of how different public discourses influence vitality and to which extent these discourses find resonance in different social subgroups. The methodology for measuring ethnolinguistic vitality that will be developed in the project could enable to compare the vitality of different ethnic groups much better than now. It would be an important step in the reseach field which, at present, is characterised by the lack of a universal and standardised methodological approach. The results of the project are planned to be published in research articles and in the monograph “Ethnolinguistic vitality in the Baltic Countries”.